Kui täiskasvanud isik soovib oma perekonnas hooldada kasulast, pöördub ta avaldusega sotsiaalabiosakonda. 

Sotsiaaltöötaja tutvustab isikule perekonnas hooldamise põhimõtteid ja tingimusi, uurib hooldaja motivatsiooni ja ootusi ning tutvub hooldaja koduste tingimuste ning pereliikmetega. Hooldaja ning tema täiskasvanud perekonnaliikmed tõendavad allkirjaga, et vastavad sotsiaaltöötaja poolt tutvustatud teenuse pakkumise nõuetele. Hooldamise leping sõlmitakse üldjuhul siis, kui last ei ole võimalik lapsendada või talle eestkostjat määrata. Perekonnas hooldamisel võib olla kuni neli isikut, kaasa arvatud samas majapidamises elavad alla viieaastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud. Erandjuhul võib hooldatavaid olla rohkem.

Perekonna sobilikkuse hindamiseks võib sotsiaaltöötaja paluda esitada mitmesuguseid tõendeid. Seejärel läbib hooldajaks soovija koolituse, mis aitab tal kasuvanemana paremini toime tulla. Kui hoolduspere ning tema kodu on perekonnas hooldamiseks sobilik ning koolitus on läbitud, tutvub hooldaja hooldamist vajava lapsega. Kui hooldaja ja hooldatav on juba eelnevalt tuttavad, võib asuda lepingut sõlmima. Kõigi osapoolte (linnavalitsuse esindaja, hooldaja, hooldaja pereliikmed, laps, lapse eestkostja) nõusolekul sõlmitakse linnavalitsuse ja hooldaja vahel perekonnas hooldamise leping. Lepingus sätestatakse kõik lepingu mõlemaid osapooli huvitavad õigused ja kohustused.

Perekonnas hooldamise teenusel saavad olla üksnes orvud või vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed, kes on eraldatud oma vanematest kohtu korras, kelle vanemad on tunnistatud teadmata kadunuks, kelle vanemate teovõimet on piiratud või kelle vanemad viibivad kinnipidamisasutuses. Hooldajaks ei vormistata lapse suhtes ülalpidamiskohustusega isikuid: vanavanemad, täiskasvanud õed ja vennad.

Lapse perekonnas hooldaja saab riiklikke peretoetusi (sh perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust). Toetuste saamiseks peab hooldaja pöörduma pensioniameti poole. Hooldajal võib olla õigus ka toetustele puuetega inimeste toetuste seaduse alusel, samuti puhkusesoodustustele – nimetatud õigused aitab sotsiaaltöötaja sotsiaalnõustamise käigus igal konkreetsel juhul välja selgitada.