Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem - iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele. Perehüvitiste saamise õigus kaasneb nii lapse sünni kui muul viisil perre tulemisega – näiteks lapse hooldamise, lapsendamise või lapse eestkostele võtmisega.

 

Perehüvitiste mõiste alla kuuluvad:

riiklikud peretoetused,

vanemahüvitis,

elatisabi.

 

Lisainfo https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perehuvitiste-luhiulevaade

 

Elatisabi. Alates 1. jaanuarist kahekordistub seniselt sajalt eurolt kahesaja euroni elatisabi, mida makstakse lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus.

 

Haigus- ja hooldushüvitis. Lapsepuhkuselt naasnud lapsevanemale muudame alates tuleva aasta 1. juulist haigus- ja hooldushüvitised õiglasemaks. Tulevast aastast tekib Tervisekassal õigus maksta esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitisi, kas lapsevanema enda eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle määratud jagatava vanemahüvitise päevamäära põhjal, võttes aluseks inimese jaoks kasulikuma. Muudatusega lahendame senise ebaõiglase olukorra, kus eelneval aastal lapsega kodus viibinud vanemale maksti haigus- ja hooldushüvitisi töötasu alammääralt ja aitame lapsevanematel pärast lapsehoolduspuhkust tööellu naasta.  

 

Hambaravihüvitis. Uuel aastal tõuseb täiskasvanute hambaravihüvitis seniselt 40 eurolt 60 eurole. Ühtlasi tõuseb hambaravihüvitis haavatavamatele inimestele ehk rasedatele, alla aastase lapse emadele, vanaduspensionäridele, vähenenud töövõimega inimestele, registreeritud töötutele ja toimetulekutoetuse saajatele. Kui praegu saavad nad hambaravihüvitist 85 eurot aastas, sealjuures väiksema omaosalusega, tasudes arvest 15%, siis 1. jaanuarist tõuseb nende inimeste hambaravihüvitis 105 eurole aastas ja omaosalus väheneb 12,5%le.

 

Peretoetused. Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. 

 

Sooduspensionid. Alanud aastast jõustus sooduspensionite reform, millega kaovad varem pensionile minemist võimaldavad ametikohtade nimekirjad. Kõik, kes juba saavad soodustingimustel vanaduspensioni või väljateenitud aastate pensioni ja inimesed, kes koguvad sooduspensioniks vajamineva staaži kokku 2030., 2036. või 2049. aasta lõpuks, saavad ka edaspidi sooduspensione. Sooduspensionite skeemide asemel hinnatakse inimeste individuaalset töövõimet ja töötukassa pakub mitmeid karjäärivahetusel abiks olevad teenuseid ja toetusi.

 

Patsiendikindlustus. 1. juulist 2024 hakkab kehtima nn patsiendikindlustus ehk tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustus, mis soodustab ravivigadest ja ohujuhtumitest teavitamist ning nende ennetamist ja suurendab seeläbi patsiendiohutust. 

 

Hooldereform. Tuleval aastal suunab riik hooldereformiga kohalike omavalitsuste tulubaasi 59,4 miljonit eurot, et omavalitsused saaksid paremini toetada hooldusteenuste osutamist ning tagada inimestele kvaliteetset abi. Lisaks jätkub omavalitsuste toetamine kodus elamist soodustavate sotsiaalteenuste arendamisel. Aasta alguses avaneb taotlusvoor, millega toetatakse kohalikul tasandil kodus elamist toetavate ja hoolduskoormust leevendavate teenuste arendamist. Rahastust saavad taotleda nii kohalikud omavalitsused kui ka teenuseosutajad koostöös omavalitsustega. Taotlusvooru eelarve kogumaht on 12,4 miljoni eurot. Taotlusi saab esitada kuni rahaliste vahendite lõppemiseni või kuni 2024. aasta lõpuni.

 

Erihoolekandeteenuste rahastamine. Sel aastal saab psüühikahäirega inimeste abistamine täiendavalt 6,1 miljoni eurot toetust, mis lisandub senisele 45,9 miljonile eurole. See võimaldab rahastada suuremas mahus erihoolekandeteenuseid, mis on suunatud psüühikahäirega inimestele ning panustada enam teenuste kvaliteeti ja töötajate palkadesse.   

 

Vaimse tervise toetusmeetmed. 2024. aastal saavad kohalikud omavalitsused psühholoogide palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse ning psühholoogide kutseaasta rahastamiseks 990 000 eurot toetust. 

 

Meditsiiniseadmete kättesaadavuse parandamine. Uuest aastast täieneb Tervisekassa hüvitatavate meditsiiniseadmete loetelu 37 uue seadmega. Olulise muudatusena lisanduvad hüvitavate seadmete loetellu rinnaoperatsioonijärgses ravis kasutatavad kompressioontooted. Uute meditsiiniseadmete lisandumisega laieneb hüvitatavate seadmete valik ka sensorravil diabeetikutele ning venoosse puudulikkuse ja haavanditega patsientidele. Samuti lisandub rahastusele mitmeid uusi ortoose.   

 

Ravimite kättesaadavuse parandamine. Alates uuest aastast rahastab Tervisekassa mitmeid uusi haigla- ja retseptiravimeid. Lisaks tekib arstidel võimalus kasutada olemasolevaid ravimeid uutel näidustustel ja rohkemate patsientide raviks. Muudatuste tulemusel laienevad migreeni, hulgiskleroosi, trombotsütopeenia, astma, atoopilise dermatiidi, mitte-Hodgkini lümfoomi, südamepuudulikkuse, kroonilise neeruhaiguse, kasvuhormooni puudulikkuse ning polüüpidega nina ja ninakõrvalurgete põletiku ning erinevate vähipaikmete ravivõimalused. 

 

Pensionite tõus. 2024. aastal prognoositakse pensionide kasvuks ligikaudu 11%. Pensionite palkade ja hindade muutusega tasakaalus hoidmiseks arvutatakse pensionid igal kevadel indekseerimise abil ümber. 1. aprilli pensionide indekseerimine peaks tõstma prognooside kohaselt keskmise vanaduspensioni 776 euroni ja rahvapensioni 373 euroni. Parema tulevikupensioni saamiseks on võimalik alates 2024. aastast teha avaldus oma II pensionisamba sissemaksete suurendamiseks kahelt protsendilt neljale või kuuele protsendile. Sissemakse muudatus jõustub 2025. aastal. Pensioniteadlikkuse tõstmiseks korraldab sotsiaalministeerium 12. märtsil 2024. aastal esimese üleriigilise pensionipäeva.

 

HPV vastane vaktsineerimine. Alates 1. veebruarist 2024 on võimalik kõigil 12-18 aastastel noortel vaktsineerida end papilloomiviiruse (HPV) vastu. Noortel vanuses 15-18 eluaastat on võimalik ka tagantjärele tasuta vaktsineerida.

 

Õdede lähtetoetused. Õdede tervishoidu tagasi toomiseks loome järgmisel aastal väljaspoole suuremaid keskusi tööle asuvatele õdedele lähtetoetuse. Lähtetoetuse eesmärk on motiveerida teistes valdkondades töötavaid õe hariduse omandanud inimesi naasma tööle just tervishoidu, haiglatesse või tervisekeskustesse. Õdede tervishoidu tagasitoomine on õppekohtade arvu suurendamise kõrval täiendav võimalus õdede nappuse leevendamiseks. Õdedele makstakse ühekordset lähtetoetust 30 000 eurot. 

 

Apteekrite lähtetoetused. Apteekrite jaoks muutub lähtetoetuste taotlemine paindlikumaks. Tingimustes kaob nõue, et tegemist peab olema piirkonnas esimese apteekriga. Samuti on edaspidi võimalik toetust taotleda ka apteekritel, kellel on eriala omandamisest möödunud rohkem kui viis aastat. Apteekrite lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot, juhul kui apteeker asub tööle vähemalt 3 aastaks, ning 25 000 eurot, juhul kui apteeker asub piirkonda tööle vähemalt 5 aastaks. 

 

Erivajadusega laste toetamine. Erivajadusega laste paremaks toetamiseks ja nende toimetuleku parandamiseks suunab riik 2024. aastal 3 miljonit eurot lisaraha rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks, et parandada teenuse kättesaadavust ning ennetada teenustele järjekordade tekkimist.

 

Kasuperede tugiteenuste toetamine. Vanemliku hooleta jäänud laste leidmiseks ja toetamiseks rahastab riik neile suunatud teenuseid 2024. aastal 1,2 mln euroga ja edaspidi ligi 1,5 mln euroga aastas. 

 

Harvikhaiguste ravi. Aastatel 2024-2027 eraldab riik taotlusvooru kaudu heategevusfondidele 5 miljonit eurot aastas, et toetada harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi. Eesmärgiks on seeläbi katta nii harvikravimite, tervishoiu- ja muude toetavate teenuste kui ka perede omaosaluse kulu. Harvikhaigus tähendab seda, et konkreetne haigus on haruldane ja teda esineb väga harva, kuid erinevad harvikhaigused puudutavad Eestis kokku kuni 100 000 inimest. 

 

Muudatused toetuste maksmisel arvelduskontole. Tuleval aastal maksame inimesele kõik riiklikud hüvitised tema ühele arvelduskontole. Erinevate maksekanalite paljusus tekitas suuremat riski, et kõik väljamaksed ei pruugi õnnestuda, kuna näiteks hüvitise saaja võib unustada ühel kontol õigel ajal nime või muid andmeid muuta, aga teise arvelduskontoga on kõik korras. Muudatus puudutab ca 1500 inimest.

 

Tegevustoetused kaovad. Sotsiaalministeerium ei maksa edaspidi huviorganisatsioonidele tegevustoetusi, vaid jätkatakse ainult strateegilise partnerluse korras organisatsioonide rahastamisega. Sotsiaalkaitsevaldkonnas on sel aastal tegevustoetusi makstud kahele organisatsioonile summas 201 000 eurot