Üldhooldusteenus

Väljaspool kodu osutatava ööpäevase üldhooldusteenuse eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek täisealisele inimesele, kes terviseseisundist, tegevusvõimest ja elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

Teenust osutatakse:

  • Inimesele, kelle rahvastikuregistri järgne aadress ja tegelik elukoht on Maardu linn.
  • Inimesele, kelle abivajaduse hindamisinstrumendi abil on Maardu linn välja selgitanud ning leidnud, et inimesele sobivaim abimeede on ööpäevaringne üldhooldusteenus ja muud abimeetmed (nt koduteenus) ei ole tema toimetuleku tagamiseks enam piisavad.

Maardu linn tasub:

Maardu linn aitab hooldekodukoha eest tasumisel, kui sotsiaaltöö peaspetsialist on abivajaduse hindamise käigus välja selgitanud, et inimesel on tegelik vajadus üldhooldusteenuse ehk hooldekodus elamise järgi. Maardu linn katab igakuisest teenustasust hoolduskulu kehtestatud piirmäära ulatuses ehk kuni 500 eurot kuus.

Lisaks katab Maardu linn väiksema sissetuleku ja keskmise vanaduspensionini vahe.

Inimese sissetulekuna läheb arvesse:

  • riiklik pension, kogumispension
  • töövõimetoetus
  • sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

Väiksema sissetuleku hüvitisele on inimesel õigus siis, kui tema sissetulek on madalam Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta keskmise vanaduspensionist. 2023. aasta keskmine vanaduspension oli 710, eurot kuus.

Inimene tasub:

Üldhooldusteenusel viibiv inimene tasub teenuskoha maksumusest majutus -ja toitlustuskulud ning teenuse osutamisega seotud muud kulud.

Kui inimesel  ja/või tema perekonnal ei ole võimalik täies ulatuses üldhooldusteenuse eest tasuda ja neil puudub vara mida realiseerida, tuleb esitada vastavasisuline taotlus Maardu Linnavalitsusele.

Taotluses tuleb põhjendada täiendava rahastuse vajadust. Taotlusele lisaks tuleb esitada maksevõimekuse hindamiseks vajalikud dokumendid: sissetulekute ja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid, vajadusel muud dokumendid, mis on asjakohased ning mille kohta ei ole võimalik saada teavet riiklikest andmeregistritest.

Kui inimese omandis on vara, mis võimaldab tal ise tasuda teenuse eest, siis võtab linn osaliselt teenuskoha maksumuse tasumise kohustuse üle kuni inimese vara realiseerimiseni.

Kui inimene ei ole võimeline puudu jäävat osa tasuma ja inimesel on ülalpidamiskohustuslasi (täisealised esimese astme ülenejad (vanemad) ja alanejad (lapsed) sugulased), siis lausub puuduoleva teenustasu maksmise kohustus ülalpidamiskohustuslastel.

Ülalpidamiskohustuslane tasub:

Kui ülalpidamiskohustuslasel ei ole võimalik täies ulatuses ülalpidamiskohustust täita, siis tuleb ülalpidamiskohustuslastel esitada sotsiaalhoolekande osakonnale andmed enda vara kohta, viimase kuue kuu sissetulekuid tõendavad dokumendid ja dokumendid, mis tõendavad eluks vajalike kulutuste tegemist (eluaseme üür või eluasemelaenu tagasimaksed, investeeringud enda tuleviku kindlustamiseks samas ulatuses, nagu neid tehti juba enne ülalpidamiskohustuse teket).

Ülalpidamiskohustuslane, kes on võimeline ülalpidamiskohustust täitma täies ulatuses või osaliselt, annab selle kohta kirjaliku nõusoleku, milles märgitakse:

  • tasutava omaosalustasu suurus;
  • kohustus tasuda omaosalustasu iga kuu kuni teenuse saamise lõpuni;
  • kohustus tasuda omaosalustasu suuremas summas, kui paraneb suutlikkus täita ülalpidamiskohustust;
  • kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
  • nõusolek isikuandmete töötlemise kohta.

Kui ülalpidamiskohuslane ei suuda maksta puudujäävat osa, hindab asjaolusid sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöötaja ning selle tulemusena otsustab, kas ülalpidamiskohustuslane on võimeline ülalpidamiskohustust täitma.

Ülalpidamiskohustuslane ei pea osalema hoolduskulude tasumisel, kui teenuse kasutaja on varem jämedalt rikkunud ülalpidamiskohustust või on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamiskohustuslase või tema lähikondse suhtes. Ülalpidamiskohustusest võib vabastada ainult kohus.

Kuidas jaguneb hooldekodu kohatasu?

Näide

 

Hooldekodu kohatasu 1200, Mari sissetulek 275, Omavalitsuse hüvitatav hoolduskulu 500

Kohatasu kujunemine:

Omavalitsuse täiendav hüvitis = kohatasu – hüvitatav hoolduskulu – Mari sissetulek

Mari tasutav osa = kohatasu – hüvitatav hoolduskulu – täiendav hüvitis

Kohatasu kujuneb = Mari sissetulek + hüvitatav hoolduskulu + täiendav hüvitis

 

Kohatasu kujunemine arvudes:

Hüvitatav hoolduskulu: 500

Täiendav hüvitis: 1200 – 500 – 275=425

Hüvitis kokku: 500 + 425=925

Mari tasutav osa: 1200 – 925=275

Kohatasu: 275 + 925=1200

Selle näite puhul saab Mari oma sissetuleku eest hooldekodu koha. Kui hooldekodu kohatasule lisaks on Maril muid kulutusi, peab ta need tasuma kas oma kogutud säästudest, vara arvelt saadavast tulust või toetuma ülalpidajate abile.

Vaata täpsemalt:


Regulatsioon: