Tutvustus ja asukoht
Maardu linn asub Peterburi mnt vahetus läheduses 13-18 km Tallinnast kirdes. Linna pindala on 22.76 km2 . Maardu linn piirneb Jõelähtme ja Viimsi valdadega. Maardu linna lõunaosa läbib 3-4 km ulatuses Tallinn - Narva maantee, mis võimaldab hea ühenduse Narva ja Tallinnaga. Maardu linna põhjaosas asub Muuga Sadam, lääneosas Muuga aedlinn ja kirdeosas Kallavere elamurajoon, lõunaosas Maardu Järv.
Kaugused suurematest keskustest:
Tallinnast-13-18 km
Helsingist (meritsi)-80-90 km
Narvast-200 km
Maardu asulat mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates 1236. aastal. Asula läks 18. sajandi teisel poolel Maardu mõisa alluvusse. Maardu mõisa mainitakse esmakordselt teatmekirjanduses 1397. aastal. Kohanimi Maardu tuleneb mõisa nimest (Maarthe), kuigi mõis asus üpris kaugel praegusest Maardu linna territooriumist.
Tänaseks on Maardust kujunenud oluline tööstuspiirkond nii maakonna kui ka vabariigi tasandil. Tõuke tööstuspiirkonna rajamisele andis fosforiidi leidumine Maardu piirkonnas. 1939. aastal alustati töölisasula ehitamist, kuigi esimene kaevandus avati juba 1920. aastal Ülgase külas Maardust ida poole.
1960. aastatel alustati Tallinna ettevõtete laomajandite ehitamist Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnas.
Aastal 1982 algas Muuga Sadama ehitus, mis on otseselt mõjutanud linna arengut. Just Muuga Sadama ehitamine andis impulsi uue elamurajooni ehitamisele Maardus.
Tänane Maardu linna haldusterritooriumil olev asustus ei ole kompaktne, vaid koosneb selgelt eristuvatest osadest :
- Kallavere elupiirkond
- Muuga elupiirkond
- Vana-Narva maantee tööstuspiirkond
- Kroodi majanduspiirkond
- Muuga Sadam
- Maardu järv ja järveäärne elupiirkond
Kuni aastani 1980 omas Maardu asula staatust, alates 17.07.1980 aastast kannab Maardu linna nimetust. 7.novembrist 1991 kehtestati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Maardu linna omavalitsuslik staatus