Keskkonnaseisund ja turvalisus

Atmosfäärireostus ja müra

Kasulikud lingid:

Tähtsamad õigusaktid:

  Keskkonnalubade teated

 Keskkonnamõju hindamine

Põhjaliku info keskkonnamõju hindamise protsessist ja selle eri vormidest leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Tähtsamad õigusaktid:

Vesi

Pinnasevett kasutatakse ainult tulekahjude kustutusveeks ja linnatänavate korrashoiuks. Põhjavee kaitstus on Maardu põhjaosas hea, lõunaosas on põhjavesi kaitsmata. Põhjavee kasutamine reservpuurkaevudest toimub peamiselt kambriumi veehorisondist, vähesel määral ka ordiviitsium-kambriumi veehorisondist. Põhjavee varu olmevee tarbeks on piisav. Vajalik oleks
suurendada tehnoloogilise vee osas pinna- ja pinnasevee kasutust, samuti vee taaskasutust.
EL Ühtekuuluvusfondi toel ellu viidud Maardu veemajandusprojektiga ehitati välja veevarustuse- ja kanalisatsiooni ühendustorustikud Tallina linna süsteemiga, millega on tagatud Maardu elanike varustatus õigusaktide nõuetele vastava kvaliteediga joogiveega ning töödeldud reovee suunamine Paljassaare puhastusseadmete kaudu merre. Projekt hõlmas ka Muuga elupiirkonnas vee- ja reoveekanalisatsiooni tänavatorustike väljaehitamist tagamaks muugalastele võimaluse ühineda kvaliteetse joogivee- ning kanalisatsiooniteenusega. Seda võimalust pole aga seni Maardu järveäärse piirkonna elanikel.
Ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi arendatakse 2008. aastal koostatud „Maardu linna ÜVK arendamise kava korrektuur 2009-2020" alusel, mida käesoleval ajal uuendatakse. Nimetatud kava alusel koostati ekspertarvamus Maardu järveäärse piirkonna veemajandusprojekti elluviimseks, mille alusel tuleks järveäärse piirkonna veevarustus ja kanalisatsioon rajada ühendatuna linna süsteemiga. 
 

Keskkonnajärelevalve

Keskkonnaamet teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle kõigis valdkondades. Valdkondi on kokku ligi paarkümmend ning need jagunevad inspektsiooni struktuurist ja töökorraldusest lähtuvalt kolmeks põhivaldkonnaks - keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse valdkonnaks.

Järelevalve korraldus

Järelevalve toimub suures osas tööplaanide alusel. Samuti kontrollitakse inspektsioonile laekuvaid keskkonnaalaseid kaebusi ja teateid.

Õigusaktid

Peamiseks keskkonnajärelevalvet reguleerivaks õigusaktiks on keskkonnajärelevalve seadus. Keskkonnaalased õigusnormid on kirjas iga valdkonna eriseaduses, nagu metsaseadus, kalapüügiseadus, jahiseadus, veeseadus, jäätmeseadus, välisõhu kaitse seadus, kemikaaliseadus, maapõueseadus, looduskaitseseadus, kiirgusseadus.
Õigusrikkumiste menetlemisel lähtutakse väärteomentluse seadustikust, karistusseadustikust ja kriminaalmenetluse seadustikust.
 
Teised keskkonnajärelevalvega tegelevad asutused Eestis
Lisaks Keskkonnaametile teevad keskkonnaalast järelevalvet veel kohalikud omavalitsused ja mitmed riigiasutused, seda küll kindlaksmääratud valdkondades ja ulatuses.
Keskkonnakaitse korralduslike küsimustega, nagu keskkonnalubade ja litsentside väljastamine, kooskõlastuste andmine, tegeleb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Keskkonnaamet.

 

Keskkonna turvalisus

 

Maardu linna Muuga sadama-, Muuga lahe, Kroodi ning Vana-Narva mnt piirkonnas, kus on ohtlike ettevõtete suur kontsentratsioon, on võimalik, et suurte avariide ning ebasoodsate asjaolude (tuulesuund) korral võib õhku sattuda tervistkahjustavaid keemilisi ühendeid, mis on eriti ohtlikud lastele ja elatanud inimestele.
Kuigi riskianalüüs näitab linnas, et hädaolukorra tekkimise võimalus ei ole suur, tuleb sellega siiski arvestada. Elanike julgeoleku suurendamiseks ja nende õigeaegseks teavitamiseks paigaldab linnavalitsus linna territooriumle kolm sireeni, mille signaalid teavitavad hädaolukorrast ning annavad teada, kuidas sellises olukorras käituda, et oma tervist ja elu hoida.

Kasutatavad hoiatussignaalid

1. Häire. Ohtlikus ettevõttes toimus keemiaavarii ning tekkis plahvatusoht. 
Sireen lülitakse sisse 60 sekundiks, pärast seda on 30 sekundit pausi. Seejärel antud sagedust korratakse.
2. Häire lõpp. Oht möödas.
Sireen lülitatakse sisse 30 sekundiks, pärast mida on paus 60 sekundit. Seejärel antud sagedust korraldatakse.
3. Kontroll. Iga kuu esimesel esmaspäeval toimub sireeni kontroll. Sireen lülitatakse sisse perioodiks, mis ei ületa 30 sekundit (kella 11.00-12.00).
 
Mida tuleb sireeni kuuldes teha:
- kui viibite tänaval, katsuge minna võimalikult kaugele ohtlikust tsoonist, liikudes tuulesuuna suhtes risti
- võimalusel sisenege hoonesse ja jääge sinna
- sulgege aknad, uksed, tuulutusavad ning lülitage ventilatsiooniseadmed välja
- kuulake Raadio 4 või Vikerraadio saateid sagedusel 94,5 ja 104,1 ÌHz, vaadake ETV-d ning järgige antud korraldusi
- ärge kasutage telefoni ilma vajaduseta
- sireeni kuuldes teavitage sellest naabreid