Metsloom pole lemmikloom, seepärast tuleb temaga ka ettevaatlikult käituda.

·         Linnas liikuvast suurest loomast (põdrad, hirved, metskitsed, metssead, karud jne) anna teada riigiinfo telefonil 1247. Väikeste loomade kohta peaks teada andma ainult siis, kui nad on abitud (nt kuskile jalgupidi kinni jäänud vms).

·         Väldi kokkupuudet loomadega – nad võivad olla haiged, loomadel-lindudel võib sageli sulgede-karvade vahel kaasas olla parasiite (kirbud ja puugid jne). Samuti võivad nad olla agressiivsed ja rünnata.

·         Väldi otsest silmavaadet kõikide loomade ja lindudega. Nad võivad võtta seda algava agressiooni märgina.

·         Metslooma kodus kasvatamine pole seadustega lubatud. Metsloomad võivad levitada erinevaid haigusi ning muutuda ohtlikuks nii inimestele, koduloomadele kui ka teistele looduses vabalt elavatele metsloomadele.

·         Sagedamini satuvad linna põdrapullid jooksuajal (sügisel oktoobris-novembris) või aastased mullikad kevadel (aprill-mai). Tugevamad ja agressiivsemad on põdrapullid. Põtra linnas nähes helistage riigiinfo telefonile 1247.

·         Käituge loomaga võimalikult rahulikult ja andke talle ruumi, sest ta vajab taganemis- või lahkumisteed. Suunake inimesed tema teelt, ärge üritage suunata looma sobivas suunas. Sellega võib vältida tema agressiivseks muutumist ning enese ja kõrvalseisja elu ohtu seadmist.

·         Ära jää kunagi põdralehma ja põdravasikate vahele. Suures linnas on sellise võimaluse tekkimise võimalus kaduvväike, kuid see on kõige ohtlikum võimalikest tekkida võivatest situatsioonidest. Põdravasika kaeblik möögimine tekitab põdral refleksi rünnata ükskõik keda. Juhul, kui tuleb tegemist teha põdravasikaga, tuleks tal võimalusel takistada häält tegemast. Sellega vähendad emapõdra rünnakute võimalust.

Allikas – Keskkonnaamet