Aprill oli Maardu lasteaiale Rukkilill eriline. Siin sai alguse projekt nimega „Sõpruse keel", mis osutus palju enamaks kui lihtsalt haridusalgatus – see kujunes soojaks ja südamlikuks looks sellest, kuidas lapsed õpivad üksteist mõistma mitte ainult sõnade, vaid ka südame kaudu.

Lasteaia Rukkilill direktori Olga Naydenova sõnul sündis projekti idee siirast soovist luua lastele keskkond, kus eesti keelt ei tajuta kooliainena, vaid osana loomulikust ja elavast suhtlusest. „Soovisime, et lapsed räägiksid eesti keeles vabalt – mängides, liikudes, suheldes eakaaslastega, kellega koos saab naerda, sõbrustada ja maailma avastada," selgitas Naydenova.

„Rukkilille" partneriteks said kaks toredat lasteaeda – Kolga ja Assaku. Nad vastasid kutsele suure rõõmuga ning juba aprillis toimusidki esimesed kohtumised: 22. aprillil võõrustas „Rukkilill" Kolga lasteaia lapsi, samal ajal kui osa Maardu lastest külastas Kolgat. 28. aprillil toimus rõõmus kohtumine Assaku lasteaiaga. Vahetus oli korraldatud nii, et iga laps sai tunda end nii külalise kui ka võõrustajana. Mõlemal päeval külastas iga kord kümme last koos õpetajatega partnerlasteaeda, samal ajal kui „Rukkilill" avas südamlikult oma uksed uutele sõpradele.

Päev algas ühise hommikusöögiga, mille käigus lapsed tutvusid ja harjusid üksteisega. Seejärel järgnes lasteaia tavapärane päevakava – tegevused, mängud, muusika, õuemängud ja lõunasöök. Kuid kõigel sellel oli uus tähendus, sest see toimus uues keskkonnas, uute nägude ja avatud meeleoluga. Lapsed sulandusid tegevustesse loomulikult – nad osalesid huvi ja rõõmuga, suhtlesid, mängisid ja jagasid muljeid. Kui sõnadest jäi väheks, aitasid naeratused, žestid ja siiras laste naer.

Olga Naydenova: „Eriti suur rõõm oli näha, kui vabalt ja enesekindlalt tundsid meie lapsed end keskkonnas, kus kogu suhtlus toimus eesti keeles. Nad näitasid üles uudishimu, paindlikkust ja avatust – omadusi, mida pelgalt tundidega edasi anda ei saa. See sai võimalikuks tänu meie õpetajate igapäevasele pühendunud tööle, tähelepanelikkusele, kannatlikkusele ja usule igasse lapsesse."

Projekt osutus oluliseks ka õpetajatele. Neil avanes võimalus piiluda teiste lasteaedade igapäevaellu, jagada oma kogemusi ja ammutada uusi ideid. Kõige väärtuslikum oli aga see, et nad said keelt kasutada mitte eesti keele tunnis, vaid elavas vestluses, ühistes tegevustes ja vahetus inimlikus suhtluses. Sellised kohtumised tugevdavad usaldust, avardavad silmaringi ja annavad igapäevasele tööle sügavama tähenduse.

Ka lapsevanemad toetasid projekti suure entusiasmi ja heatahtlikkusega. Nad nägid, kuidas keel ei ole mitte takistus, vaid sild – laste, perede ja erinevate kultuuritraditsioonide vahel. See on eriti oluline linnas, kus räägitakse mitmes keeles, kuid elatakse koos, kõrvuti ja üksteist toetades.

Maardu lasteaia Rukkilill direktor Olga Naydenova kinnitab, et projekt „Sõpruse keel" jätkub. „Me usume, et ees ootab veel palju kohtumisi, avastusi, naeratusi ja vestlusi. Seni meenutame aprillikuu päevi sooja tundega – need olid täis rõõmsaid hetki ja tõelist suhtlemist. Sest just nii, samm-sammult, sünnib usaldus. Ja seal, kus on usaldus, on alati ka koht sõprusele," lisas Naydenova.

Just lasteaiaeas on lastel kõige vastuvõtlikum aeg keele õppimiseks – see on periood, mil keel omandatakse loomulikult läbi mängu, suhtluse ja igapäevaste kogemuste. Sellepärast on väga oluline luua lasteaias keskkond, kus keel ei ole ainult õppeaine, vaid elav osa päevast. Kui laps saab keelt kasutada vahetult ja tähenduslikult – suheldes, mängides ja ühiselt tegutsedes –, kujuneb tal keeleoskus, mis põhineb enesekindlusel ja positiivsel kogemusel. Just selline keelekeskkond on võtmetähtsusega, et laps tunneks end kuuluvana ja julgeks keelt kasutada nii lasteaias kui ka hilisemas koolitees ja igapäevaelus.