Majapidamises, korteriühistus, ettevõttes või asutuses tekkivaid jäätmeid on arukas koguda liigiti, sest liigiti kogutud jäätmete ära andmine on oluliselt odavam segaolme-, ehitus- ja lammutusjäätmete ära andmisest. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada või ringlusse võtta ning seeläbi on igaühel ka võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
Juhendid:
Erinevad jäätmeliigid
Kõiki jäätmeid tuleb koguda võimalikult palju liigiti, niiviisi väheneb segaolmejäätmete hulk märgatavalt! Jäätmete liigiti kogumine on kasulik nii rahakotile kui ka keskkonnale.
Segajäätmetesse sobivad:
- jäätmed, mille liigiti kogumine pole korraldatud
- kassiliiv
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- kiletatud-lamineeritud paber ja toiduümbrised
- mähkmed
- hügieenisidemed
- kosmeetika ja meikimistarbed
- vatt
- vannisool
- roll-on deodorandid
- küünelakid
- hambaharjad
- harjad-kammid
- žiletid
- küpsetuspaber
- foolium ja fooliumiga vooderdatud kotid
- toidukile
- jahtunud tuhk
- grillsüsi ja grillsöe kott
- tolmuimeja tolmukott
- suured kondid
- näts
- hõõgniidiga lambipirnid
- CD-plaadid ja nende karbid
- kassetid
- fotofilmid grammofoniplaadid
- kellad
- küünlad
- potid-pannid-toiduvormid ja muud kasutuskõlbmatud nõud, termosed
- ühekordsed nõud ja söögiriistad
- lillepotid
- lutid ja lutipudelid
- tühjad ja katkised pastakad, vildikad
- katkised kruusid ja taldrikud
- kasutuskõlbmatud jalanõud, riided ja mänguasjad
- jõuluehted
- aknaklaas ja klaasikillud (väike kogus)
- kristallist esemed
- kummist esemed
- nahast esemed
- puust esemed
- nöör
- penoplast (väike kogus)
- plaastrid
- riided, sukkpüksid
- tubakas, sigaretid ja nende pakid
- võtmed
Segajäätmetesse ei sobi:
- toidujäätmed, puhtad pakendid
- värvijäägid, ravimid, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, akud, kodumasinad, elektroonika
- ehitusjäätmed, aiajäätmed
- vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli)
- suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, peegel, vaibad, madratsid
- ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat
Biojäätmed tuleb panna konteinerisse lahtiselt, paberkotis või biolaguneva ja komposteeruva kotiga.
Biojäätmetesse sobivad:
- riknenud toit ja toidujäätmed (sh kartulikoored, pagari- ja kondiitritooted, piimatooted)
- tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored
- liha- ja kalajäätmed, kondid, kalaluud
- muna- ja pähklikoored
- pabermassist munarestid
- majapidamispaber
- pabersalvrätid
- kohvipaks, paberfiltrid
- lõikelilled, ilma potita toataimed
Biojäätmetesse ei sobi:
- tavalised kilekotid, toidupakendid
- kassiliiv, tuhk, suitsukonid
- vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid
- kiletatud või vahatatudpinnaga või kileaknaga paberkotid
- küpsetuspaber
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- vanad ravimid
- mähkmed, hügieenisidemed
- tolmuimejakotid
- kunstlilled, küünlad
- lille- ja salatipotid
Biojäätmete äraveole on alternatiiviks jäätmete kohapealne kompostimine.
Kompostides võid vähendada ühe pere poolt tekitatavat prügi isegi lausa poole võrra. Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne).
Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.
Kompostimine on kasulik nii Sulle kui ka loodusele:
- kompost on mulla väetaja ja sobib mulla kvaliteedi parandamiseks nii aiamaale, lillepeenrasse kui ka toalilledele
- kompost parandab mulla omadusi ja kunstlikke väetisi polegi vaja
- kompost aitab hoida mulla vajalikku niiskust ning head pH-taset
- kompostimine aitab hoida eemale taimede haigusi
- kompost paneb sinu köögiviljad ja lilled paremini kasvama
Biolagunevate jäätmete kogumisel on lubatud ka kompostimine (ainult väikeelamutes ja alla 5 korteriga majades), mis vabastab jäätmevaldaja biolagunevate jäätmete kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest. Jäätmevaldaja poolt kohtkompostimise toimingu rakendamiseks tuleb esitada nõuetekohane taotlus Maardu Linnavalitsusele.
Paber ja kartong tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ning panna konteinerisse lahtiselt.
Vanapaberisse sobivad:
- ajalehed, ajakirjad
- kataloogid ja reklaammaterjalid
- töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud
- trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber
- kontoripaber
- papp, pappkarbid ja -pakendid
- jõupaber
- paberkotid
- kileaknata ümbrikud
- vanad raamatud (kõvade kaanteta)
- majapidamis ja wc-paberi rull
- toidu paberümbrised ja karbid (kuivainete kotid, tordikarp jm)
Vanapaberisse ei sobi:
- määrdunud või vettinud paber ja papp
- majapidamispaber
- kasutatud pabernõud
- kleepsildid, teibid
- foolium, võipaber
- kommipaberid, jäätisepaberid
- tapeet, lamineeritud või kiletatud paber
- tetrapakid, munakarbid plastikust
- kõik, mis sisaldab materjale peale paberi ja kartongi
Pakend tuleb tühjendada, loputada ja kokku voltida. Pakendite korgid ja kaaned võib peale jätta, klaaspurkidel- ja pudelitel ära võtta.Panditaara tuleb eraldi koguda!
Pakendisse sobivad:
- tühjad piimatoodete karbid, tetrapakendid (hapukoorepakid, jogurtipakid ja -topsid, jäätisepaberid jmt)
- mahlapakid, mahlapudelid
- limonaadi ja -veepudelid
- alkoholipudelid ja -pakid
- õllepurgid ja -pudelid
- kohvipakid
- kommikarbid ja -plastikpakid, kommipaberid
- võikarbid, salatikarbid, toiduõli pudelid
- moosipurgid
- mullikile
- konservikarbid
- purgikaaned ja pudelikorgid
- šampooni- ja dušigeelipudelid
- hambapasta- ja kreemituubid
- ketšupipudelid
- pappkastid
- kilekotid
- klaaspudelid- ja purgid
- foolium
- suitsupakid
- tühjad kodukemikaalide pudelid ja värvipurgid (pesuvahendite pudelid ja -kotid jmt)
- pudelid ilma tagatise märgistuseta
Pakendisse ei sobi:
- plasttooted
- hügieenisidemed ja mähkmed
- mänguasjad
- kummitooted
- riided, kingad
- ehitusmaterjal
- põllumajanduslik plast
- ohtlikke aineid sisaldavad pakendid
- ohtlike ainetega saastunud pakendid (näiteks liim, värv, lahusti)
- pakendid, mis sisaldsid toodet, mis on märgistatud kui ohtlik aine
- määrdunud või toodet sisaldavad karbid
Pakendjäätmete kogumine Maardus
Tuletame meelde, et pakendijäätmeid saab viia avalikku pakendijäätmete kogumispunkti (https://kuhuviia.ee/) või Muuga jäätmejaama (Kaldase tee 6). Avalike pakendikonteinerite tühjendamise eest vastutavad tootjavastutusorganisatsioonid, kelle märgisega on kõik konteinerid tähistatud. Samuti on võimalik kohtkogumist ise korraldada, tellides vastav teenus taaskasutusorganisatsiooni poolt.
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) pakub Maardu linna eramaja elanikele kollase pakendikotti teenust. ETO annab igakuiselt ühe läbipaistva kollase kilekoti kuhu saab koguda kõik puhtad pakendid.
Pakendite sorteerimise juhend:
Iga 28 päeva tagant (vastavalt graafikule) tuleb viia tänava äärde või väravate ette pakendikott, mida ETO viib ära ning asendab uue kotiga. Sorteerimisjuhist järgides on pakendikoti teenus tasuta. Pakendeid ei pea seebi ja harjaga pesema, kuid loputamine peaks olema paljude pakendite puhul teostatav. Teenust pakutakse Muuga aedlinnas, Maardu järve ümbruse eramutele ja Kallaveres (Haljasmaa ja Rajaniidu piirkond). Kollase pakendikoti teenuse lepinguid saab sõlmida: https://iseteenindus.eto.ee
Avalike pakendikonteinerite asukohad Maardu linnas:
Omavalitsus | Aadress | Pakendi liik | Konteineri maht (m3) |
Maardu linn | Altmetsa tee 1 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Avar 3 | Segapakend | 1,10 m3 plastikkonteiner |
Maardu linn | Avar 3 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Avar 4 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Kaldase tee 6 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Kallasmaa 11 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Kallasmaa 11 | Segapakend | 1,10 m3 plastikkonteiner |
Maardu linn | Kallasmaa 14a | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Kallavere tee 43a | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Keemikute 2 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Keemikute 21a | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Keemikute 32a | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Keemikute 32a | Segapakend | 1,10 m3 plastikkonteiner |
Maardu linn | Keemikute 39c | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Keemikute 41 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Kellamäe 8/14 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Kirsipuu pst 47 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Noorte 3 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Nurga tn 4 | Segapakend | 1,10 m3 plastikkonteiner |
Maardu linn | Nurga tn 4 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Ringi 5 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Ringi tn 29 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Stardi 6a | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Maardu linn | Veeru 10 | Klaaspakendi jäätmed | 5,0 m3 kelluke |
Uus omavalitsus | Aadress | Pakendi liik | Kont. maht |
Maardu linn | Maardu, Teemeistri 3 lähedal, vasakul pool ristmiku ääres | segapakend | 1,10 |
Maardu linn | Maardu, Teemeistri 3 lähedal, vasakul pool ristmiku ääres | paber papp | 1,10 |
Maardu linn | Maardu, Kaldase tee, jäätmejaam | klaaspakend | 3,00 |
Maardu linn | Maardu, Kaldase tee, jäätmejaam | segapakend | 3,00 |
Maardu linn | Maardu, Kaldase tee, jäätmejaam | paber papp | 4,50 |
Maardu linn | Maardu, Kaldase tee, jäätmejaam | paber papp | 1,10 |
Maardu linn | Maardu, Kellamäe 8/14, rohelise maja juures | segapakend | 3,00 |
Maardu linn | Maardu, Nurga 4/6 rohelise maja kõrval | segapakend | 3,00 |
Maardu linn | Maardu, Avar 3/5 | segapakend | 3,00 |
Maardu linn | Maardu, Ringi 31 rohelise maja kõrval | segapakend | 3,00 |
Haldusüksus | Aadress | Jäätmeliik |
Maardu linn | 'Haigla tn 5a' | Segapakend |
Maardu linn | 'Keemikute tn 14a' | Segapakend |
Maardu linn | 'Ringi tänav lõik' | Segapakend |
Maardu linn | 'Ringi tänav lõik 1' | Segapakend |
Maardu linn | 'Stardi tn 6a' | Segapakend |
Maardu linn | 'Stardi tänav L1' | Segapakend |
Konteinerite asukoht Muuga aedlinnas
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) | |
Uus-Muuga bussipeatus | segapakend |
Uus-Muuga bussipeatus | klaaspakend |
Kirsipuu kauplus | segapakend |
Kirsipuu kauplus | klaaspakend |
OÜ Eesti Pakendiringlus | |
Sinu Pood Kallavere tee | klaaspakend |
Kirsipuu pst-Altmetsa tee algus | klaaspakend |
Muuga Maxima | klaaspakend |
Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb teistest jäätmetest eraldi koguda ja viia jäätmejaama.
Lisainfo ohtlikest jäätmetest Kliimaministeeriumi kodulehel
Ohtlikud jäätmed on:
- vanad ravimid
- patareid ja akud
- päevavalgus-, kompakt- ja säästulambid, LED-pirnid
- elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt luminestsentslambid, vanad kraadiklaasid)
- kodukemikaalid (pesuained, puhastusvahendid, torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid jms)
- tervishoiu ja veterinaarjäätmed (sh ravimijäätmed, kasutatud süstlad, ampullid ja muud kasutatud esemed, mis olid kokkupuutel haigestunud inimesega või loomaga)
- ohtlikke jäätmeid sisaldavad pakendid
- rotimürk ja muud biotsiidid
- taimekaitsevahendid ja muud pestitsiidide liigid
- lahustid ja lahustit sisaldavad värvi-, laki-, liimi- ja hermeetikujäägid
- happed ja leelised
- fotokemikaalid
- mootori-, käigukasti- ja määrdeõli, õlifiltrid
- ohtlikud ehitusjäätmed, sh asbesti sisaldavad ehitusjäätmed (nt asbesti sisaldav eterniit)
- klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed
- ohtlikke aineid sisaldav õli ja rasv
- ohtlikke aineid sisaldavad pesuained
- ohtlikke aineid sisaldav puit
Muuga jäätmejaamas kogutakse selliseid jäätmeid, mille kogumine kodusesse prügikonteinerisse ei ole võimalik (vana mööbel ja suured ehitus-lammutusjäätmed) või mis vajavad erikäitlust (elektroonika, rehvid ja ohtlikud jäätmed). Jäätmejaamas on ka konteinerid pakendijäätmete jaoks.
Rohkem infot Muuga jäätmejaama kohta siin (Muuga Jäätmejaam - Maardu Linnavalitsus)
Tekstiilijäätmed tuleb koguda teistest jäätmeliikidest eraldi. Sealjuures on oluline eraldi koguda kasutuskõlblikud esemed (kasutatud riided, jalanõud ja kodutekstiilid) ning sellised, mida enam määrdumise, kulumise vms tõttu uuesti kasutada ei saa. Kasutuskõlbmatud ja oluliselt määrdunud rõivad ja tekstiil tuleb viia jäätmejaama.
Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb samuti üle anda jäätmejaama.
Muuga Jäätmejaamas võetakse kasutuskõlbmatut tekstiili vastu vastavalt kehtestatud hinnakirjale.
Kasutuskõlbmatu tekstiili mahutisse sobivad:
katkised, oluliselt kulunud või määrdunud rõivad, peakatted, vööd
katkised, oluliselt kulunud või määrdunud jalanõud
katkine, oluliselt kulunud või määrdunud kodutekstiil
Kasutuskõlbmatu tekstiili mahutisse ei sobi:
kasutuskõlblikud ja kvaliteetsed rõivad, jalanõud ja kodutekstiil
muud jäätmed
Elektroonikajäätmete eraldamine muudest jäätmetest on taaskasutamise ning jätkusuutliku tarbimise tagamiseks äärmiselt oluline.
Kui tegemist on töökorras ja korraliku seadmega, soovitame leida elektroonikaseadmele uue omaniku müümise või loovutamisega. Kui aga elektroonikaseadme eluiga on lõppenud, on võimalik see viia lähimasse jäätmete kogumispunkti. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid saab tasuta ära anda Muuga Jäätmejaamas.
Elektroonika jäätmete hulka kuuluvad näiteks:
- suured kodumasinad, näiteks pesumasinad, päikesepaneelid ja printerid
- väikesed kodumasinad, näiteks hambaharjad, elektroonilised kaalud, kohvimasinad
- telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaseadmed, näiteks telefonid, akulaadijad, modemid ja tahvelarvutid
- soojusvahetusseadmed, näiteks külmkapid, kliimaseadmed
- kuvarid ning ekraanid, sh televiisorid
- lambid ja lambipirnid, ka LED-valgustid
Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama, jäätmekäitlusettevõttesse või anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus.
Suurjäätmete kogumisringi toimumise kohta jagame jooksvalt infot linna infokanalites. Elektroonikajäätmed kuuluvad tootjavastutuse alla, mis tähendab seda, et Eestist elektroonikaseadet ostes on hinna sees ka selle kokkukogumise ja käitluse kulu. Seetõttu saab elektroonikaromusid aastaringselt tasuta ära anda Muuga Jäätmejaamas.
Suurjäätmed on:
- mööbel
- madratsid
- kardinapuud
- vaibad
- kraanikausid
- WC-potid, vannid jms
Romusõiduk ja paljud kasutatud autoosad on ohtlikud jäätmed, milles sisalduvad ained avaldavad kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
Romusõidukit tohib lammutada ainult ohtlike jäätmete käitlemise õigust omav ettevõte, kel on õigus ka sõiduk maanteeameti liiklusregistrist kustutada. Ise lammutamine on illegaalne, ka sõiduki metsa alla jätmine saastab keskkonda ja on seadusega karistatav.
Kuidas toimida, kui auto on muutunud romuks?
- Leia litsentseeritud autolammutus, kes teeb pakkumise romusõiduki ostuks.
- Lepi kokku romu transport lammutusse.
- Sõiduki ülle andmisel on vajalikud dokumendid: üleandja isikut tõendav dokument, auto tehniline pass. Tehnilise passi puudumisel võib küsida Maanteeameti büroost tõendi.
- Autolammutus kustutab registrist sinu auto andmed vastavalt andmeside lepingule Maanteeameti registriosakonnaga.
- Romusõiduki eest tasumine toimub ülekandega pangakontole.
Muuga Jäätmejaamas võetakse eraisikutelt korraga vastu kuni neli vana sõiduautorehvi.
Eraisikud, kes soovivad üle anda suuremaid koguseid või veoki-ja erirehve ning kõik ettevõtted, organisatsioonid ja omavalitsused saavad rehve üle anda ainult Rehviringlus MTÜ väljastatud saatekirja alusel. Enamasti vastatakse taotlusele 1-2 tööpäeva jooksul. Jäätmekogumiskohtadesse rehvide viimiseks taotlust esitama ei pea.
Rehvijäätmete sekka kuuluvad:
- sõiduauto- ja maasturirehvid
- veokirehvid
- erirehvid, näiteks traktorirehvid
- mootorrattarehvid (sh roller, bike)
- jalgrattarehvid
Rehvijäätmetena ei võeta vastu:
- velgedel rehve
- seest reostatud rehve (rehvi sees on pinnas, liiv või kivid või lihtsalt praht)
- segakoormaid (rehvid peavad olema sorteeritud, nt kui põhiosa rehvidest on sõiduautorehvid ja lisaks on paar veokirehvi, laadige veokirehvid viimasena koormasse ja kogumispunktis võtke kõigepealt need ja pange veokihunnikusse ning sõiduautorehvid ettenähtud kohta)
- kummi- ja hüdrovoolikuid, kummimatte ja muid kummist esemeid
Klaasijäätmed (lehtklaas, peegelklaas, lameklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik ringlusse võtta.
Klaasist pakendid (pudelid ja purgid) tuleks tuleks koguda liigiti pakendijäätmena, kuid teisi klaasijäätmeid ei ole lubatud pakendite kogumismahutisse panna. Klaasijäätmeid võetakse vastu Muuga Jäätmejaamas.
Ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
- pinnas,
- klaasi-, puidu-, metalli-, betooni-, telliste-, ehituskivide- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed,
- asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid ja pakendid, mis tekivad ehitamisel (sh remontimisel ja lammutamisel).
Lammutamisel kuuluvad ehitusjäätmete hulka:
- detailid, mida on võimalik uuesti kasutusele võtta (näiteks radiaatorid, tellised, palgid).
Ehitus- ja lammutusjäätmed on mõistlik koguda liikide kaupa eraldi, kuna liigiti kogutud jäätmete üleandmine jäätmekäitluskohas on üldjuhul oluliselt odavam kui segaprahi üleandmine. Ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete vedamiseks, kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks peab ettevõttel olema jäätmeluba või registreerimistõend.
Austa toitu jäägitult
Igal aastal läheb raisku kolmandik toidust ja see ei tähenda vaid raisatud raha, vaid raisku läheb ka toidu kasvatamiseks kulunud vesi, põllumaa, inimeste töö, pakendimaterjal ja transpordile kulunud kütus. Samal ajal on palju inimesi, kes kannatavad puudust ja austaks seda toitu. Märka kodus seisvat toitu, mida ise ei jaksa tarbida. Leia sellele rakendus, kokates või jaga seda kogukonnaga ning vii toidukappi.
3 sammu toidu raiskamise vähendamiseks:
- Planeeri söögikorrad olemasolevate toiduainete järgi.
- vastavalt nõuetele, jaga naabriga või too toiduringluskappi!
- Toidujäätmed komposti ja loo rikast mulda!
Kontakt ja lisainfo
Анастасия Акчурина
Специалист по обращению с отходами
Организация и развитие системы обращения с отходами на административной территории города Маарду. Осуществление государственного экологического надзора. Ведение регистра владельцев отходов.
Организация и развитие системы обращения с отходами на административной территории города Маарду. Осуществление государственного экологического надзора. Ведение регистра владельцев отходов.
Связанные ссылки
Последнее обновление 09.04.2026
