Reovee kohtkäitluse eeskiri
Maardu Linnavolikogu võttis 26.11.2019 vastu Maardu linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja.
Eeskirjaga reguleeritakse Maardu linna haldusterritooriumil reovee (sh fekaalvee) kohtkäitlust, äravedu kogumismahutitest ja transportimist ühiskanalisatsiooni purgimiskohta. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes teostavad reovee kohtkäitlust ning osutavad või kasutavad purgimisteenust.
Uute reovee kogumismahutite paigaldamine ja olemasolevate kogumismahutite väljavahetamine on Maardu linna haldusterritooriumil lubatud olmereovee tekkekohas ainult nendel maa-aladel, mis on ühiskanalisatsiooniga katmata. Omapuhastite (sh septik) kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine on keelatud. Tänu Euroopa Liidu fondide kaasrahastamisele on tänaseks Maardu linna territooriumil enamus kinnistutele tagatud liitumisvõimalus nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooniga.
Liitumispunktid on rajatud üldjuhul kinnistupiirile, kui siiski ei ole paljud kinnistuomanikud liitunud ühiskanalisatsiooniga ning hoolimata võimalusest juhtida kinnistu reoveed ühiskanalisatsiooni, kasutatakse jätkuvalt kogumismahuteid.
Uue eeskirja kohaselt kõik olemasoleva kohtkäitlusrajatise omanikud peavad hiljemalt 01.01.2021 taotlema Maardu Linnavalitsusel kohtkäitlusloa kogumismahuti kasutamiseks.
Kinnistu omanik, kes taotleb kohtkäitlusrajatisele reovee kohtkäitlusluba, esitab linnavalitsusele vormikohase taotluse, asendiplaani koos olemasolevate reovee kohtkäitlusrajatiste koosseisu ning paigutusega, kinnistul paiknevate ehitiste ehitusprojekti (kehtiv), mis tagastatakse omanikule koos kohtkäitlusloaga või loa väljastamisest keeldumise otsusega.
Taotluse vorm on kättesaadav siin:
Kohtkäitlusluba väljastatakse kuni viieks aastaks. Tuleb märkida, et kohtkäitlusloa väljastamisest on linnavalitsusel õigus keelduda, kui reovee kohtkäitlusrajatis või selle asukoht ei vasta eeskirjas või muudes õigusaktides esitatud nõuetele. Reovee kohtkäitlusloa tähtaja saabudes on kinnistu omanikul õigus taotleda loa pikendamist. Reovee kohtkäitlusrajatiste kasutamisel tuleb järgida ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit, reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja linnavalitsuse ettekirjutusi.
Kogumismahuti on seaduse mõistes lekkekindel äravooluta rajatis kanalisatsioonivee ajutiseks hoidmiseks. Keelatud on kasutada n-ö ülevooluga kogumismahuteid, mis ei ole keskkonnale ohutud. Seega peaks mahutis olev reoveekogus olema võrdne tarbitud vee kogusega. Erandiks vaid kastmisveemõõtja olemasolu, mis arvestab ühiskanalisatsiooni mitte juhitava vee kogust (antud juhul kogumismahutisse). Kindlasti tuleb kontrollida, kas kogumismahuti vastab eeskirjas toodud nõuetele.
Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hoolduse eest vastutab reovee kohtkäitlusrajatise omanik või valdaja. Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab tagama reovee kohtkäitlusrajatise korrasoleku ja ümbruse hooldamise ning kohtkäitlusrajatise õigeaegse tühjendamise, et vältida mahutite ületäitumisest tingitud reovee keskkonda jõudmist.
Reovee purgimine
Reovee äraveoteenuse tellimisel tuleb meeles pidada, et reovee äravedaja on kohustatud väljastama kliendile iga kord purgimisteenuse osutamise kohta dokumendi (kviitungi), kus on toodud vähemalt reovee äravedaja nimi, registrikood, teenuse lühikirjeldus teenuse osutamise asukoha aadressiga (kinnistu aadress, kus reovesi pürgimissõidukisse võeti), äraveetud reovee kogus (mis on võrdne tarbitud vee kogusega) ja kuupäev ning reovee purgimiskoha andmed.
Järelevalve teostajal on kohtkäitlussüsteemi seaduslikkuse kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks õigus nõuda kohtkäitlussüsteemi omanikult rajatiste ehitusjooniste, kasutamis- ja hooldusjuhendi esitamist, samuti ülemõõtmise ja kontrolli teostamist ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendava dokumentatsiooni esitamist. Järelevalve eesmärk on ära hoida keskkonnareostused ning tagada korrektne ühiskanalisatsiooni toimimine. Kohtkäitluserajatise nõuetekohase kasutamise eest vastutab kinnistu omanik.
Oma kinnistu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise võimaluse kohta saab informatsiooni siit.
Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu veepoliitika raamdirektiivist 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik ning veeseaduse (VeeS) § 317 alusel koostatakse iga vesikonna või piiriülese vesikonna Eestis paikneva osa kohta veemajanduskava. Vesikondade veemajanduskavad on koostatud ja kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuaril 2016. a.
Pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatakse iga vesikonna kohta meetmeprogramm (VeeS § 314). Nõuded meetmeprogrammile on kehtestatud VeeS § 315. Juhul kui veemajandusperioodil ilmneb, et kogumile seatud keskkonnaeesmärke ei saavutata ettenähtud ajaks, uuritakse mittesaavutamise põhjuseid ning nähakse ette meetmeid selle saavutamiseks. Samuti võib teatud tingimustel (VeeS § 39 ja § 310) seatud keskkonnaeesmärgi saavutamise tähtaega pikendada või seada leebem eesmärk.
Veemajanduskavas (Keskkonnaministeerium, 2016) on seatud eesmärgiks saavutada Maardu järve kogumi hea seisund aastaks 2021. Veemajanduskava järgi oli kogumi seisund 2013. aastal kesine. Veemajanduskava meetmed on välja töötatud 2013. aasta seisundite põhjal. Viimase vahehinnangu (Keskkonnaagentuur, 2018) järgi on kogumi seisund kesine. Hinnangu usaldusväärsus on kõrge (hinnang 3).
Töö eesmärk on kaardistada Maardu järve valgalal olevad koormusallikad hinnata järve bioloogilist seisundit ning pakkuda välja meetmed seisundi parandamiseks.
Dokument:
Vee-ettevõtjad
- AS Tallinna Vesi - piirkonnaks on terve Kallavere elamupiirkond. Kanalisatsiooniteenust pakub AS Tallinna Vesi tervele Muuga aedlinnale, veeteenust valdavale osale Muuga aedlinnast. Lisaks on AS-i Tallinna Vesi opereeritavad torustikud Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnas (kuid ei kata seda piirkonda tervikuna). Hinnakiri.
- Ploomipuu Vesi MTÜ - pakub veeteenust teatud kruntidele Muuga aedlinnas Altmetsa tee, Pirnipuu puiestee, Õunapuu puiestee ja Viljapuu puiestee vahel; Hinnakiri
- Pirnipuu Vesi MTÜ - pakub vee- ja kanalisatsiooniteenust Pirnipuu pst 150-216 (paaris) ja 87-147 (paaritu) vahel. Hinnakiri
Vee ja/või kanalisatsiooniteenust pakkuvat ettevõtted
- Aiandusühistu Laevaankur MTÜ - pakub veeteenust teatud kruntidele aiandusühistu Laevaankur ja Täht piirkonnas (Kaalika tee, Sibula tee, Peterselli tee, Murrulaugu tn piirkond); Hinnakiri
- Elektri- ja Veeühistu Raudtee-äärne - pakub veeteenust teatud kruntidele endise aiandusühistu Raudtee-äärne piirkonnas (Uus-Muuga pst, Kivileete tn, Veehoidla tn ja nendega ristuvate tänavate piirkonnad);
- Aarde Vesi MTÜ - pakub vee- ja kanalisatsiooniteenust Maardu järve idakalda elamupiirkonnas (Aarde, Landi ja Ridva tänavate piirkond);
- AS Techmonar & Adrem - pakub vee- ja kanalisatsiooniteenust teatud kruntidele Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnas;
- AS Vudink - pakub veeteenust teatud kruntidele Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnas.
Hinna kujunemine
Vee-ettevõtjate puhul tuleb ettevõtetel kooskõlastada vee- või kanalisatsiooniteenuse pakkumise hind Konkurentsiametiga.
Reguleeritavate ettevõtjate teenuste hindade põhjendatuse kontrollimiseks on kehtestatud eriseadused, mis sätestavad hindade kujundamise aluspõhimõtted. Teenuse hind peab katma põhjendatud kulutused, vajalikud investeeringud ning mõistliku kasumi. Kasumlikkust piiratakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga (lüh WACC), mille määramisel on muuhulgas oluline hinnata võla- ja omakapitali hinda ning kapitali struktuuri ehk võla- ja omakapitali vahekorda. Mõistliku ärikasumi arvutamine monopoolse teenuse hinnakomponendina on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus turgu valitseval ettevõtjal võiks tekkida võimalus teenida teenuse müügist ülikasumit. Loomulikul, turumajanduslikul teel kujundaks mõistliku kasumi konkurents.
Need ettevõtted, kes pakuvad vee- või kanalisatsiooniteenust, aga ei ole vee-ettevõtjad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel, määravad ise pakutavate teenuste hinnad.
Joogivee kvaliteet
AS Tallinna Vesi, OÜ Kroodi Vesi ja MTÜ Pirnipuu Vesi saavad oma joogivee Ülemiste veepuhastusjaamast. Joogivee kvaliteedi kohta leiab andmed AS-i Tallinna Vesi kodulehelt.
Informatsiooniga veevarustussüsteemi riskihindamise kohta saab tutvuda SIIN.
Teiste ettevõtete veekvaliteedi puhul tuleb esitada päring veeteenust pakkuvale ettevõttele.
Teenusega liitumine
Vee või kanalisatsiooniteenusega liitumiseks tuleb teha taotlus AS-ile Tallinna Vesi
Juhul kui kumbki ettevõte antud kinnistule teenust ei osuta, tuleb pöörduda vastava ettevõtte poole (vt nimekiri üleval), kes väljastab samuti tehnilised tingimused liitumiseks.
Liitumispunkti olemasolul tuleb esitada Maardu Linnavalitsusele ehitisregistri kaudu ehitusteatis ja ehitusprojekt liitumiseks. Pärast tööde lõppu tuleb esitada samuti ehitisregistri kaudu kasutusteatis.
Kontakt
Михаил Пярли
Инженер инфраструктуры
Обеспечение надлежащего состояния инженерных сетей, расположенных на административной территории города, планирование развития систем и контроль их функционирования. Организация деятельности в сфере жилищного хозяйства. Организация электроснабжения, включая уличное освещение, и решение вопросов, связанных с потреблением электроэнергии, а также рассмотрение заявлений на получение разрешений на земляные работы.
Обеспечение надлежащего состояния инженерных сетей, расположенных на административной территории города, планирование развития систем и контроль их функционирования. Организация деятельности в сфере жилищного хозяйства. Организация электроснабжения, включая уличное освещение, и решение вопросов, связанных с потреблением электроэнергии, а также рассмотрение заявлений на получение разрешений на земляные работы.
Последнее обновление 10.06.2026
