Põhjaliku info keskkonnamõju hindamise protsessist ja selle eri vormidest leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
Pinnasevett kasutatakse ainult tulekahjude kustutusveeks ja linnatänavate korrashoiuks. Põhjavee kaitstus on Maardu põhjaosas hea, lõunaosas on põhjavesi kaitsmata. Põhjavee kasutamine reservpuurkaevudest toimub peamiselt kambriumi veehorisondist, vähesel määral ka ordiviitsium-kambriumi veehorisondist. Põhjavee varu olmevee tarbeks on piisav. Vajalik oleks
suurendada tehnoloogilise vee osas pinna- ja pinnasevee kasutust, samuti vee taaskasutust.
EL Ühtekuuluvusfondi toel ellu viidud Maardu veemajandusprojektiga ehitati välja veevarustuse- ja kanalisatsiooni ühendustorustikud Tallina linna süsteemiga, millega on tagatud Maardu elanike varustatus õigusaktide nõuetele vastava kvaliteediga joogiveega ning töödeldud reovee suunamine Paljassaare puhastusseadmete kaudu merre. Projekt hõlmas ka Muuga elupiirkonnas vee- ja reoveekanalisatsiooni tänavatorustike väljaehitamist tagamaks muugalastele võimaluse ühineda kvaliteetse joogivee- ning kanalisatsiooniteenusega. Seda võimalust pole aga seni Maardu järveäärse piirkonna elanikel.
Ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi arendatakse 2008. aastal koostatud „Maardu linna ÜVK arendamise kava korrektuur 2009-2020" alusel, mida käesoleval ajal uuendatakse. Nimetatud kava alusel koostati ekspertarvamus Maardu järveäärse piirkonna veemajandusprojekti elluviimseks, mille alusel tuleks järveäärse piirkonna veevarustus ja kanalisatsioon rajada ühendatuna linna süsteemiga.
Keskkonnaamet teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle kõigis valdkondades. Valdkondi on kokku ligi paarkümmend ning need jagunevad inspektsiooni struktuurist ja töökorraldusest lähtuvalt kolmeks põhivaldkonnaks - keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse valdkonnaks.
Järelevalve toimub suures osas tööplaanide alusel. Samuti kontrollitakse inspektsioonile laekuvaid keskkonnaalaseid kaebusi ja teateid.
Peamiseks keskkonnajärelevalvet reguleerivaks õigusaktiks on keskkonnajärelevalve seadus. Keskkonnaalased õigusnormid on kirjas iga valdkonna eriseaduses, nagu metsaseadus, kalapüügiseadus, jahiseadus, veeseadus, jäätmeseadus, välisõhu kaitse seadus, kemikaaliseadus, maapõueseadus, looduskaitseseadus, kiirgusseadus.
Õigusrikkumiste menetlemisel lähtutakse väärteomentluse seadustikust, karistusseadustikust ja kriminaalmenetluse seadustikust.
Lisaks Keskkonnaametile teevad keskkonnaalast järelevalvet veel kohalikud omavalitsused ja mitmed riigiasutused, seda küll kindlaksmääratud valdkondades ja ulatuses.
Keskkonnakaitse korralduslike küsimustega, nagu keskkonnalubade ja litsentside väljastamine, kooskõlastuste andmine, tegeleb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Keskkonnaamet.
Maardu linna Muuga sadama-, Muuga lahe, Kroodi ning Vana-Narva mnt piirkonnas, kus on ohtlike ettevõtete suur kontsentratsioon, on võimalik, et suurte avariide ning ebasoodsate asjaolude (tuulesuund) korral võib õhku sattuda tervistkahjustavaid keemilisi ühendeid, mis on eriti ohtlikud lastele ja elatanud inimestele.
Kuigi riskianalüüs näitab linnas, et hädaolukorra tekkimise võimalus ei ole suur, tuleb sellega siiski arvestada. Elanike julgeoleku suurendamiseks ja nende õigeaegseks teavitamiseks paigaldab linnavalitsus linna territooriumle kolm sireeni, mille signaalid teavitavad hädaolukorrast ning annavad teada, kuidas sellises olukorras käituda, et oma tervist ja elu hoida.
- Häire. Ohtlikus ettevõttes toimus keemiaavarii ning tekkis plahvatusoht. Sireen lülitakse sisse 60 sekundiks, pärast seda on 30 sekundit pausi. Seejärel antud sagedust korratakse.
- Häire lõpp. Oht möödas. Sireen lülitatakse sisse 30 sekundiks, pärast mida on paus 60 sekundit. Seejärel antud sagedust korraldatakse.
- Kontroll. Iga kuu esimesel esmaspäeval toimub sireeni kontroll. Sireen lülitatakse sisse perioodiks, mis ei ületa 30 sekundit (kella 11.00-12.00).
Mida tuleb sireeni kuuldes teha:
- kui viibite tänaval, katsuge minna võimalikult kaugele ohtlikust tsoonist, liikudes tuulesuuna suhtes risti
- võimalusel sisenege hoonesse ja jääge sinna
- sulgege aknad, uksed, tuulutusavad ning lülitage ventilatsiooniseadmed välja
- kuulake Raadio 4 või Vikerraadio saateid sagedusel 94,5 ja 104,1 ÌHz, vaadake ETV-d ning järgige antud korraldusi
- ärge kasutage telefoni ilma vajaduseta
- sireeni kuuldes teavitage sellest naabreid
Keskkonnalubade teated
| Aadress | Käitaja | Kavandatav tegevus | Materjalid | Link |
|---|---|---|---|---|
| Kiltri 12 | AS Green Marine | Ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses Nõlva 7 jäätmekäitluskoha (JKK3700846) tegevuste kolimisega Kiltri 12 kinnistule. Tulenevalt eeltoodust suurendatakse teatud liiki jäätmete ladustavaid ja käideldavaid koguseid, samuti lisanduvad uued jäätmeliigid. Täiendavalt täpsustatakse tegevuskoha asendiplaani ja jäätmekäitlusprotsesside kirjeldusi. Käesolevas loa muutmistaotluses kajastatakse käesoleval ajal tegevuskohas toimuvad tegevused - tavajäätmete vastuvõtt, ladustamine, sorteerimine, ümberpakendamine ja tavajäätmetest jäätmekütuse tootmine. Lisanduvateks tegevusteks on: 1) segaolmejäätmete ümberlaadimine; 2) ohtlike jäätmete ümberpakkimine ja ajutine ladustamine. | M-132751 | Link |
| Vana-Narva mnt 30 | ImpactPCB OÜ | ImpactPCB OÜ taotleb keskkonnaluba/jäätmeluba Vana-Narva mnt 30 seonduvalt sooviga alustada ohtlike- ja tavajäätmete (peamiselt elektri- ja elektroonika- ning metallijäätmete) käitlusega (vastuvõtt, sorteerimine/demonteerimine, vaheladustamine ning taaskasutusse, sh korduskasutusse suunamine). Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus Ettevõtte tegevuse eesmärk on suunata võimalikult suur kogus materjale läbi jäätmekäitluskohas teostatavate innovatiivsete tööprotsesside taaskasutusse, edendamaks Eesti ringmajandust ja vähendamaks keskkonnale tekitatavat koormust. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Ettevõtte jäätmekäitlusprotsessid on kontrollitud, teostatud pädevaid inimesi ja töökorras tehnikat kasutades ning seetõttu puuduvad ka olulised keskkonnahäiringud. Jäätmekäitlus võib tekitada müra- või tolmu, kuid see on lokaalne ning ei kandu ettevõtte kasutatavast tootmishoonest väljapoole. Jäätmekäitlusest tuleneda võivate keskkonnahäiringute vältimiseks järgitakse ettevõttes rangelt Eestis kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning jäätmekäitluses rakendatavaid parimaid tehnoloogiaid, püüdes viimaseid juurutada võimaluste piires ka oma ettevõtte igapäevatöös. | M-134110 | Link |
| Lao 12 | Grind Fibers OÜ | Keskkonnaloa taotlemine tavajäätmete käitluseks. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus Tavajäätmete vastuvõtt, sorteerimine ning taaskasutusse, sh korduskasutusse suunamine. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Ettevõtte jäätmekäitlusprotsessid on kontrollitud, teostatud pädevaid inimesi ja töökoras tehnikat kasutades ning seetõttu puuduvad ka olulised keskkonnahäiringud. Vähesel määral võib jäätmekäitlus tekitada müra- või tolmu, kuid see ei kandu kasutatavast tootmishoonest väljapoole. Ettevõttel on aastatepikkune jäätmekäitlusalane kompetents. Jäätmekäitlusest tuleneda võivate keskkonnahäiringute vältimiseks järgitakse ettevõttes rangelt Eestis kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning jäätmekäitluses rakendatavaid parimaid tehnoloogiaid, püüdes viimaseid juurutada võimaluste piires ka oma ettevõtte igapäevatöös. | M-133287 | Link |
| Vana-Narva mnt 26 | EKT Ecobio | Keskkonnaloal soovitakse suurendada jäätmeliikide: 20 01 08 - Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ja 20 02 01 - Biolagunevad jäätmed aastas käitlemise koguseid 20 000 tonnilt 27 000 tonnini ja koos sellega suurendada aastast käitlemise mahtu samuti 27 000 tonnini. Käitluskoht asub aadressil Vana-Narva mnt 26, Maardu linn, Harju maakond (katastrinumber 44604:002:0038). | M-133475 | Link |
| Lao 5 | OÜ Nelitäht | Ettevõte tegeleb tava- ja ohtlikejäätmete vastuvõtu, ladustamise, sorteerimise, lammutamise, ümberpakendamise, toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamise ja töötlemisega. Jäätmete käitlemiseks on olemas seadmed võimekusega: 1. segapakendijäätmete sorteerimisliin - kuni 30000 t/a 2. segaolmejäätmete sorteermisliin - kuni 15250 t/a 3. vanarehvide purustamise liin - kuni 10000 t/a 4. elektroonikajäätmete lammutamine - kuni 5000 t/a 5. ehitusjäätmete käitlus- ja sorteerimisliin - kuni 40000 t/a 6. aglomeraadi valmistamine - kuni 1000 t/a 7. jäätmekütuse tootmine - kuni 10000 t/a 8. suurjäätmete käitlus- ja sorteerimisliin - kuni 10000 t/a | M-133241 | Link |
Kontakt
Triin Asema
Keskkonna peaspetsialist
Maardu linna haldusterritooriumil loodus- ja keskkonnakaitsealase tegevuse korraldamine ning osakonnale osakonna põhimäärusega pandud ülesannete täitmise tagamine. Maardu linna haldusterritooriumil järelevalve teostamine, väärtegude toimepanijate väljaselgitamine ja väärtegude menetlemine oma tegevuse valdkonnas. Maardu linna kriisikomisjoni tegevuse korraldamine.
Kõrgharidus, keskkonnkaitse
Maardu linna haldusterritooriumil loodus- ja keskkonnakaitsealase tegevuse korraldamine ning osakonnale osakonna põhimäärusega pandud ülesannete täitmise tagamine. Maardu linna haldusterritooriumil järelevalve teostamine, väärtegude toimepanijate väljaselgitamine ja väärtegude menetlemine oma tegevuse valdkonnas. Maardu linna kriisikomisjoni tegevuse korraldamine.
Viimati uuendatud 10.06.2026
