Lapse sünd

Sünni registreerimine

Lapse sünni saab registreerida e-rahvastikuregistri kaudu (kui laps on sündinud Eesti sünnitushaiglas ja lapsele on antud isikukood) või vajadusel avalduse alusel paberkandjal (vorm kohapeal) linnavalitus (sünni registreerib lapse ema elukohajärgne omavalitsus).

Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, isaduse omaks võtnud või kelle isadus on tuvastatud kohtu kaudu. Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel või pärast registreerimist. Juhul kui omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, siis erandkorras juba naise raseduse ajal. Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale registreerimist, täidetakse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

Lapsele nime andmine

Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. E-rahvastikuregistrist on võimalik enne lapse sünni registreerimist saada infot, kas valitud eesnimi vastab nimeseaduse nõuetele. Kui on tegemist tavapärase eesnimega, antakse vastus e-rahvastikuregistris kiiresti. Muul juhul saadetakse eesnimi hindamiseks perekonnaseisuametnikule ja vastusega saate tutvuda mõne päeva pärast e-rahvastikuregistri töölaual.

Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.

Sünnitoetus

Sünnitoetus määratakse lapse vanemale juhul, kui lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel taotlejaga ühel aadressil. Sünnitoetus määratakse juhul, kui lapse mõlemad vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel Maardu linna elanik(ud) enne lapse sünni registreerimist.

Sünnitoetus määratakse kahes osas:

  1) 50% toetusest pärast lapse sündi tingimusel, et laps ja mõlemad lapse vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel Maardu linna elanikud vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist;
  2) 50% toetusest pärast lapse 1-aastaseks saamist tingimusel, et laps ja mõlemad lapse vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel olnud Maardu linna elanikud lapse 1-aastaseks saamise ajal ning on olnud Maardu linna elanikud vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist;
  3) 50% toetusest pärast lapse 2-aastaseks saamist juhul, kui ei ole täidetud käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tingimused, kuid laps ja mõlemad lapse vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel olnud Maardu linna elanikud lapse 2-aastaseks saamise ajal ning on olnud Maardu linna elanikud vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist.

Toetuse määr:

1) esimese lapse sündimisel 400 eurot;
2) teise lapse sündimisel 500 eurot;
3) kolmanda ja neljanda lapse sündimisel 1160 eurot eeldusel, et kõik lapsed on elus ja alaealised ning elavad rahvastikuregistri andmetel taotlejaga ühel aadressil;
4) viienda ja enama lapse sündimisel 1540 eurot eeldusel, et kõik lapsed on elus ja alaealised ning elavad rahvastikuregistri andmetel taotlejaga ühel aadressil.
(5) Toetust makstakse lapse sünnihetkel kehtinud toetuse määras.

Sünnitoetuse taotlemine