Mis juhtub kortermajas, kui elekter kaob?
Elektrikatkestus ei tähenda kortermajas ainult seda, et lambid ei põle. Olenevalt hoonest võivad katkeda või häiruda küte, soe vesi, lift, trepikoja valgustus, fonolukk, elektrilised väravad ning telefoni- ja internetiühendus.
Maardu linna riskihinnangus on pikaajaline elektrikatkestus üks suure mõjuga riskidest. Elektri puudumine võib omakorda mõjutada soojusvarustust, veevarustust, kanalisatsiooni, sidet ja teede kasutatavust.
See ei tähenda, et kõik süsteemid lakkavad igas majas korraga töötamast. Mõju sõltub konkreetse hoone tehnilistest lahendustest. Seetõttu tuleb enne katkestust teada, mis juhtub just sinu kodumajas.
Maardu kortermajade kaugküttevõrk võib katkestuse ajal jätkata töötamist, kuid soojuse jõudmine korteritesse sõltub ka hoones asuvast soojussõlmest. Soojussõlme pumbad, automaatika ja juhtimisseadmed vajavad elektrit.
Kui maja soojussõlmel ei ole sobivat varutoidet, võib küte nõrgeneda või katkeda ka siis, kui kaugküttevõrgus on soojus olemas.
Varutoide aitab ainult juhul, kui selle võimsus vastab seadmete vajadusele ja ühendus on elektriku poolt õigesti rajatud. Korteriühistu peaks teadma, millised seadmed vajavad elektrit, kui suur on nende koormus ja kui kaua olemasolev varulahendus töötab.
Küsi endalt juba täna:
- Kas taskulamp on kohas, kust leian selle ka pimedas?
- Kas telefoni akupank on laetud?
- Kas tean, kuidas avada maja välisuks või värav ilma elektrita?
- Kas keegi pereliikmetest sõltub elektrilisest meditsiiniseadmest?
- Kas kodus on joogivett, toitu ja vajalikke ravimeid vähemalt seitsmeks päevaks?
- Kas saan kuulata infot või vaadata telekat ka siis, kui internet ei tööta?
- Kas tean, kelle poole pöörduda maja tehnilise probleemi korral?
- Kas minu trepikojas elab keegi, kes võib katkestuse ajal abi vajada?
Need lihtsad küsimused aitavad märgata puudujääke enne, kui neist saab kriisi ajal tegelik probleem.
Korteriühistu ülesanne ei ole ainult generaatori või akupanga ostmine. Kõigepealt tuleb välja selgitada, millised maja süsteemid on tegelikult kriitilised.
Kontrollida tuleks vähemalt järgmist:
- Millised seadmed vajavad elektrit kütte, veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimiseks?
- Kuidas mõjutab katkestus lifti, fonolukku, elektrilisi uksi, garaaživäravaid ja trepikoja valgustust?
- Kas generaatori või muu varutoite ühendamiseks on olemas elektriku paigaldatud ümberlüliti ja turvaline ühenduskoht?
- Kes vastutab varutoite käivitamise eest ning kes teda asendab?
- Millal varutoidet viimati koormuse all katsetati?
- Kuidas vabastatakse inimene lifti seiskumise korral?
- Kuidas edastatakse elanikele infot, kui telefon ja internet töötavad halvasti?
- Kas maja olulised kontaktid ja tegevusjuhised on olemas ka paberil?
- Kuidas kontrollitakse kokkulepitud viisil nende elanike olukorda, kes võivad vajada kõrvalist abi?
Vastused tuleks kirja panna. Kriisi ajal ei ole hea hetk hakata otsima seadmete kasutusjuhendeid, võtmeid või vastutaja telefoninumbrit.
Telefoni akupank ja hoone tehnosüsteemidele mõeldud varutoide ei ole sama asi. Telefoni akupank sobib väikeste elektroonikaseadmete laadimiseks. Soojussõlme, veepumba või muu suurema seadme käitamiseks on vaja vastava võimsuse ja ühendusega lahendust.
Generaatori kasutamisel tuleb järgida kindlaid ohutusreegleid:
- generaatorit kasutatakse ainult õues
- seade peab asuma kuivas ja stabiilses kohas
- heitgaasid peavad jääma eemale akendest, ustest ja ventilatsiooniavadest
- generaatorit ei kasutata keldris, garaažis, trepikojas ega kinnisel rõdul
- generaatorit ei ühendata maja elektrisüsteemiga tavalise pistikupesa kaudu
- töötavat või kuuma generaatorit ei tangita
- generaatori ühenduse peab ette valmistama pädev elektrik
Valesti kasutatud generaator võib põhjustada elektrilöögi, tulekahju või eluohtliku vingugaasimürgistuse.
Ka suurema akupõhise varutoitejaama kasutamisel tuleb jälgida tootja juhiseid. Seade peab olema kuiv, terve ja eemal evakuatsiooniteest. Kahjustatud, paisunud või ebatavaliselt kuumenevat akut ei tohi kasutada.
Kodus ja hoone tehnilistes ruumides peavad olema töökorras suitsuandurid. Põlemisseadmete kasutamisel on vajalik ka vingugaasiandur.
- Kasuta liikumiseks taskulampi ja väldi lifti. Kontrolli, kas probleem puudutab ainult sinu korterit, kogu maja või suuremat piirkonda.
- Hoia külmiku ja sügavkülmiku uksi suletuna. Säästa telefoni akut ning eelista ametlikke infokanaleid. Kui mobiilne internet ei tööta, võib vajalik info levida raadio kaudu.
- Kui kodu hakkab jahtuma, koonduge võimalusel ühte ruumi. Sulgege mittevajalike ruumide uksed, tõmmake ette kardinad ja kasutage mitut kihti riideid. Tuulutada tuleb lühidalt, kuid täielikult ei tohi sulgeda põlemiseks vajalikke õhuavasid.
- Grilli, matkapliiti ega gaasipliiti ei tohi kasutada toa kütmiseks. Nende kasutamine siseruumis võib tekitada tulekahju ja vingugaasimürgistuse.
- Kontrolli ka naabrite olukorda. Eriti võivad abi vajada eakad, liikumisraskustega inimesed, väikelastega pered, kroonilised haiged ja elektrilistest meditsiiniseadmetest sõltuvad inimesed.
- Abi tuleb küsida enne, kui ruum muutub liiga külmaks või terviseseisund halveneb. Vajaduse korral tuleb ajutiselt liikuda sugulaste juurde või kasutada linna korraldatud abi.
Kodune varu ei pea olema keeruline. Oluline on, et vajalikud asjad oleksid olemas ja kõigile pereliikmetele teada.
Soovituslikult võiks kodus olla:
- joogivett vähemalt 50l.
- toitu, mida saab süüa ilma küpsetamata või valmistada vähese energiakuluga
- regulaarselt kasutatavaid retseptiravimeid võimalusel üheks kuuks
- käsimüügiravimeid ja esmaabivahendeid vähemalt nädalaks
- taskulambid ja varupatareid
- patareidega või käsitsi laetav raadio
- laetud telefoni akupangad
- hügieenitarbed
- sularaha
- soojad riided ja tekid
- laste, eakate ja lemmikloomade erivajadusteks vajalikud vahendid
Varusid tuleb aeg-ajalt kasutada ja uuendada, et toit, ravimid ning patareid ei aeguks.
Elanik valmistab ette oma kodu ja pere, hoiab vajalikke varusid, jälgib ametlikku infot ning annab varakult teada, kui vajab abi.
Korteriühistu kaardistab maja kriitilised süsteemid, korraldab tehnilise valmisoleku, määrab vastutajad ja annab elanikele teada, kuidas katkestuse ajal tegutseda.
Maardu linn edastab kontrollitud kriisiinfot, koordineerib linna teenuseid ja avab vajaduse korral kerksuskeskused. Avatud keskuste asukohad ning seal pakutavad teenused teatab linn kriisi ajal oma ametlikes kanalites.
- Vahetu oht elule, tervisele või varale: 112
- Riigiinfo ja kriisiinfo telefon: 1247
- Maardu Linnavarahooldus OÜ ööpäevaringne kommunaalabi: 6060 800
- Utilitase kaugkütte rikketeated ja abi: 610 7107
- Maja tehniliste probleemide korral võta ühendust oma korteriühistu või halduriga.
Jälgi Maardu linna ametlikku veebilehte ja linna infokanaleid. Elektrikatkestuse kohta vaata teavet oma võrguettevõtja ametlikust katkestuste kaardist või infokanalist.
Lae täna telefoni akupank.
Pane taskulamp kohta, kust selle leiavad kõik pereliikmed.
Küsi korteriühistult, mis juhtub sinu maja kütte, lifti ja elektriliste ustega pika elektrikatkestuse korral.
Valmisolek ei tähenda hirmu tundmist. See tähendab, et vajalikud otsused on läbi mõeldud enne, kui neid tuleb teha pimedas ja külmas.
On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega. Samuti on oluline läbi mõelda, kuidas hoolitseda kriisiolukorras kodu- ja/või lemmikloomade eest.
Rohkem infot kriisideks valmistumise kohta leiad:
- olevalmis.ee koduleheküljelt: käitumisjuhised kriisiolukordadeks.
- Päästeameti koduleheküljelt: hädaolukordadeks valmisolek.
Korduma Kippuvad Küsimused
Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:
-
ohustab paljude inimeste elu või tervist;
-
põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;
-
mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;
-
mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.
Kriisiabi käitumisjuhised on Siseministeeriumi ja Päästeameti praktilised nõuanded inimestele, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda. Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid. Sellises olukorras sõltub inimeste ja nende lähedaste heaolu suurel määral omaenda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.
Juhiseid ja näpunäiteid sellest, kuidas kriisi korral toimida, leiab veebilehel www.kriis.ee Veebilehelt www.olevalmis.ee ning vastavast mobiilirakendusest leiab samuti praktilisi nõuandeid, kuidas erinevateks kriisiolukordadeks valmistuda ja neis käituda.
Mõelge oma leibkonnas läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla.
Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:
kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;
millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);
kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;
kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (ohtlike ettevõtete kaart).
Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:
kuidas vajadusel vett kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lülitada;
kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta;
mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta (evakuatsioonikoti sisu vaata all) või millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud (vaata lähemalt päästeameti kodulehelt);
mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda – abi kutsu siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda, või kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus;
Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).
Mõned nipid, kuidas koos ümbruskonnaga kriisiks valmis olla:
tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid;
tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud nagu külavanem või korteriühistu esimees;
selgitage koos võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla – lahenduseks võib olla näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vms;
tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi;
leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt);
ideaalis on hea, kui kogukonnas on koostatud kriisiplaan -
samuti peaksid kriisideks valmistuma korteriühistud -
- toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav: konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms
- vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks (vaata avalikud veevõtukohad allosas)
- suu- ja kehahügieeni tarbed
- esmaabivahendid ja ravimid
- taskulamp ja varupatareid
- kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade
- magamiskott või tekk
- muud olulised vahendid: taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad
Rohke reisimine teeb haigustele riigipiiri ületamise lihtsamaks. Suure nakkushaiguse puhangu puhul:
- pese tihti käsi ning vajadusel kasuta desovahendit
- väldi lähikontakte teiste inimestega
- ära katsu oma silmi, nina ja suud
- haigeks jäädes püsi kodus ning võtta ühendust perearstiga, tõsisema mure puhul helista 112
- jälgi ametlikku infot haiguse leviku ning nakkusennetusmeetmete kohta
- väldi reisimist riskipiirkonda, jälgi terviseameti ja välisministeeriumi reisisoovitusi
- ära külasta põhjuseta erakorralise meditsiini osakonda
- varu koju piisavalt ravimeid
Viimati uuendatud 28.10.2026
