Teenust osutatakse:
- Inimesele, kelle rahvastikuregistri järgne aadress ja tegelik elukoht on Maardu linn.
- Inimesele, kelle abivajaduse hindamisinstrumendi abil on Maardu linn välja selgitanud ning leidnud, et inimesele sobivaim abimeede on ööpäevaringne üldhooldusteenus ja muud abimeetmed (nt koduteenus) ei ole tema toimetuleku tagamiseks enam piisavad.
Teenuse saamise aluseks on inimese seisundi hindamine. Hinnatakse, kas abi on paremini tagatud koduste teenustega või ööpäevaringselt hooldekodus elades. Selle jaoks tuleb kõigepealt pöörduda sotsiaalosakonda, kes hindab abivajaduse.
Lisainfo ja juhised Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse lisainfo (sh teenust osutavate asutuste ning hooldekodukulude ja kohamaksumuste kohta) leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Maardu linn tasub:
Maardu linn aitab hooldekodukoha eest tasumisel, kui sotsiaaltöö peaspetsialist on abivajaduse hindamise käigus välja selgitanud, et inimesel on tegelik vajadus üldhooldusteenuse ehk hooldekodus elamise järgi. Maardu linn katab igakuisest teenustasust hoolduskulu kehtestatud piirmäära ulatuses ehk kuni 650 eurot kuus.
Lisaks katab Maardu linn väiksema sissetuleku ja keskmise vanaduspensionini vahe.
Inimese sissetulekuna läheb arvesse:
- riiklik pension, kogumispension
- töövõimetoetus
- sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
Väiksema sissetuleku hüvitisele on inimesel õigus siis, kui tema sissetulek on madalam Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta keskmise vanaduspensionist. 2025. aasta keskmine vanaduspension oli 826,80 eurot kuus.
Inimene tasub:
Üldhooldusteenusel viibiv inimene tasub teenuskoha maksumusest majutus -ja toitlustuskulud ning teenuse osutamisega seotud muud kulud.
Kui inimesel ja/või tema perekonnal ei ole võimalik täies ulatuses üldhooldusteenuse eest tasuda ja neil puudub vara mida realiseerida, tuleb esitada vastavasisuline taotlus Maardu Linnavalitsusele.
Taotluses tuleb põhjendada täiendava rahastuse vajadust. Taotlusele lisaks tuleb esitada maksevõimekuse hindamiseks vajalikud dokumendid: sissetulekute ja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid, vajadusel muud dokumendid, mis on asjakohased ning mille kohta ei ole võimalik saada teavet riiklikest andmeregistritest.
Kui inimese omandis on vara, mis võimaldab tal ise tasuda teenuse eest, siis võtab linn osaliselt teenuskoha maksumuse tasumise kohustuse üle kuni inimese vara realiseerimiseni.
Kui inimene ei ole võimeline puudu jäävat osa tasuma ja inimesel on ülalpidamiskohustuslasi (täisealised esimese astme ülenejad (vanemad) ja alanejad (lapsed) sugulased), siis lausub puuduoleva teenustasu maksmise kohustus ülalpidamiskohustuslastel.
Ülalpidamiskohustuslane tasub:
Kui ülalpidamiskohustuslasel ei ole võimalik täies ulatuses ülalpidamiskohustust täita, siis tuleb ülalpidamiskohustuslastel esitada sotsiaalhoolekande osakonnale andmed enda vara kohta, viimase kuue kuu sissetulekuid tõendavad dokumendid ja dokumendid, mis tõendavad eluks vajalike kulutuste tegemist (eluaseme üür või eluasemelaenu tagasimaksed, investeeringud enda tuleviku kindlustamiseks samas ulatuses, nagu neid tehti juba enne ülalpidamiskohustuse teket).
Ülalpidamiskohustuslane, kes on võimeline ülalpidamiskohustust täitma täies ulatuses või osaliselt, annab selle kohta kirjaliku nõusoleku, milles märgitakse:
- tasutava omaosalustasu suurus;
- kohustus tasuda omaosalustasu iga kuu kuni teenuse saamise lõpuni;
- kohustus tasuda omaosalustasu suuremas summas, kui paraneb suutlikkus täita ülalpidamiskohustust;
- kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
- nõusolek isikuandmete töötlemise kohta.
Kui ülalpidamiskohuslane ei suuda maksta puudujäävat osa, hindab asjaolusid sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöötaja ning selle tulemusena otsustab, kas ülalpidamiskohustuslane on võimeline ülalpidamiskohustust täitma.
Ülalpidamiskohustuslane ei pea osalema hoolduskulude tasumisel, kui teenuse kasutaja on varem jämedalt rikkunud ülalpidamiskohustust või on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamiskohustuslase või tema lähikondse suhtes. Ülalpidamiskohustusest võib vabastada ainult kohus.
Kuidas jaguneb hooldekodu kohatasu?
Näide
Hooldekodu kohatasu 1200, Mari sissetulek 275, Omavalitsuse hüvitatav hoolduskulu 500
Kohatasu kujunemine:
• Omavalitsuse täiendav hüvitis = kohatasu – hüvitatav hoolduskulu – Mari sissetulek
• Mari tasutav osa = kohatasu – hüvitatav hoolduskulu – täiendav hüvitis
• Kohatasu kujuneb = Mari sissetulek + hüvitatav hoolduskulu + täiendav hüvitis
Kohatasu kujunemine arvudes:
Hüvitatav hoolduskulu: 500
Täiendav hüvitis: 1200 – 500 – 275=425
Hüvitis kokku: 500 + 425=925
Mari tasutav osa: 1200 – 925=275
Kohatasu: 275 + 925=1200
Selle näite puhul saab Mari oma sissetuleku eest hooldekodu koha. Kui hooldekodu kohatasule lisaks on Maril muid kulutusi, peab ta need tasuma kas oma kogutud säästudest, vara arvelt saadavast tulust või toetuma ülalpidajate abile.
Kontakt ja lisainfo
Natalja Tuulik
Sotsiaaltöö peaspetsialist
Tegevusvaldkonnad: Puuetega inimeste hoolekanne (hooldaja ja hooldajatoetuse määramine, nõustamine, teenuse saamiseks hoolekandeasutusse suunamine), psüühiliste erivajadustega isikute eestkoste ja hoolekande küsimused. Eakate hoolekanne, koduteenus, isikliku abistaja teenus, üldhooldusteenus.
Tegevusvaldkonnad: Puuetega inimeste hoolekanne (hooldaja ja hooldajatoetuse määramine, nõustamine, teenuse saamiseks hoolekandeasutusse suunamine), psüühiliste erivajadustega isikute eestkoste ja hoolekande küsimused. Eakate hoolekanne, koduteenus, isikliku abistaja teenus, üldhooldusteenus.
Viimati uuendatud 09.06.2026