30. oktoobril Maardus toimunud Harjumaa VI Omavalitsuspäev tõi kokku riigi ja kohalike omavalitsuste juhid, teadlased, terviseeksperdid ning kogukondade eestvedajad. Ühiselt otsiti vastuseid küsimusele, kuidas kujundada elukeskkonda, mis ei piirdu üksnes haiguste ennetamisega, vaid aitab inimestel elada aktiivsemat, tervemat ja tähendusrikkamat elu.
Päeva keskmes olid kaks omavahel tihedalt seotud teemat-liikumine ja vaimne heaolu. Arutelud näitasid, et mõlemad sõltuvad palju enamast kui inimese teadmistest, tahtejõust või soovist oma tervise eest hoolitseda.
Tervise hoidmine algab ammu enne arsti vastuvõttu
Omavalitsuspäev algas Kööba pargis traditsioonilise omavalitsuspuu istutamisega. Sümboolne sündmus tuletas meelde, et nii puu kasvamiseks kui ka tugeva kogukonna kujunemiseks on vaja aega, hoolt ja sobivat keskkonda.
Muuga sadama peahoones jätkunud ettekannete üks keskseid mõtteid oli, et inimeste tervist ei kujunda ainult tervishoiusüsteem. Seda mõjutavad iga päev otsused, mida tehakse linnaplaneerimises, hariduses, transpordikorralduses, sotsiaalvaldkonnas ja kogukonnaelus.
Maardu linnapea Aurika Sin-Kerra esitas oma ettekandes küsimuse: kui palju tervist saab linn luua ilma ühegi retseptita? Vastus peitub paljuski selles, millised võimalused on inimestel oma kodukohas. Kas laps saab turvaliselt kooli kõndida? Kas eakal on põhjust kodust välja tulla? Kas linnaelanik leiab talle arusaadavat teavet ja vajaduse korral tuge?
Maardu tugevusena tõi linnapea esile linna kompaktsuse, mis võimaldab olla inimestele lähemal, nende muresid kiiremini märgata ning erinevaid teenuseid ja võimalusi omavahel siduda. Samas vajavad Kallavere ja Muuga elanikud ning eri põlvkonnad sageli erinevaid lähenemisi.
Tervist toetav keskkond peab olema mitte ainult füüsiliselt ligipääsetav, vaid ka arusaadav ja usaldusväärne. Ei piisa sellest, et võimalus on olemas-inimene peab teadma, et see on mõeldud ka temale.
Linnapea ettekandes kõlas üks päeva kõige tabavamaid mõtteid: „Taristu loob võimaluse. Sündmus toob inimese kohale. Kogukond aitab tal tagasi tulla.”
See võtab hästi kokku, miks ei piisa üksnes uute rajatiste ehitamisest või ühekordsete ürituste korraldamisest. Püsiv muutus sünnib siis, kui inimesed leiavad põhjuse osaleda ikka ja jälle.
Liikumine ei tohiks olla luksus ega tahtejõuproov
Kui palju me oma tervisesse tegelikult investeerime?
Tallinna Ülikooli professor Kristjan Port tõi oma ettekandes „Terves kehas terve vaim” esile olulise vastuolu: inimeste eluiga küll pikeneb, kuid tervena elatud aastad ei pruugi samas tempos suureneda. Tema käsitletud uuringud näitasid, kui tugevasti on kehaline võimekus seotud tervise, vananemise ja elukvaliteediga.
Port juhtis tähelepanu ka sellele, et inimesed vananevad väga erinevas tempos. Sama vanade inimeste kehaline võimekus ja tervislik seisund võivad märkimisväärselt erineda ning liikumine on üks olulisemaid tegureid, mis aitab säilitada iseseisvust ja elujõudu.
Ometi ei tähenda see, et lahendus oleks lihtsalt inimestele rohkem sportimist soovitada.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu esitatud andmetel kuulub maakonnas 41% täiskasvanutest vähe- või mitteaktiivsete hulka, samal ajal kui vähemalt 60 minutit päevas liigub 43% koolinoortest. Need näitajad osutavad vajadusele muuta liikumist toetavad võimalused palju loomulikumaks osaks inimeste igapäevaelust.
Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juhatuse liige Maiu Merihein esitas omavalitsusjuhtidele lihtsa, kuid olulise küsimuse: kas teie linnas või vallas on igapäevane liikumine teadlike otsuste tulemus või juhuse küsimus?
Turvaline koolitee, mugav jalgrattaühendus, ligipääsetav park või hästi kujundatud tänavaruum võivad mõjutada inimese liikumisharjumusi rohkem kui järjekordne üleskutse tervislikumalt elada.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna juhataja Heli Laarmann soovitas elukeskkonda kujundades mõelda sellele, kuidas see sobib nii kaheksa- kui ka kaheksakümneaastasele inimesele. Tema ettekandes kõlasid ka väga praktilised näited-tasuta joogivee kättesaadavus avalikus ruumis, tervislikum toidukeskkond koolide ümbruses ning tervisemõju arvestamine suuremate investeeringute ja planeeringute puhul.
Need on otsused, mille mõju võib ulatuda palju kaugemale ühest tänavast, koolist või pargist.
Mis saab siis, kui inimene ei armasta sporti?
Harku valla tervisedenduse spetsialist Janne Tomberg tutvustas töötubades kehalise kirjaoskuse mõistet. See tähendab enamat kui oskust joosta, ujuda või palli mängida-see hõlmab ka enesekindlust, motivatsiooni ja teadmisi, mis aitavad inimesel kogu elu liikuda.
Liikumisharjumuse kujundamiseks on vaja kolme asja: inimene peab oskama, tahtma ja saama liikuda. Kui üks neist puudub, ei pruugi ka parim teavituskampaania soovitud tulemust anda.
Viimsi vallavanem Siiri Visnapuu näitas oma ettekandes, kuidas liikumist toetav keskkond saab kujuneda tervikuks-loodusradadest ja mänguväljakutest kuni spordipaikade, ühiste liikumisürituste ning aastaringsete tegevusvõimalusteni.
Kuid liikumise edendamiseks ei ole alati tarvis suurt investeeringut. Mõnikord piisab inimesest, kes kutsub teised kaasa.
Seda näitas ilmekalt kogukonnaalgatuse „Kopli Sörk” eestvedaja Andres Reimand, kelle tutvustatud algatus on levinud juba enam kui 70 paika üle Eesti, sealhulgas Muugale. Sörgi põhimõtted on lihtsad: osalemine on tasuta, eelregistreerimist ei nõuta, kohtutakse kindlal ajal ning kedagi ei jäeta maha. Koplis tullakse kokku kolm korda nädalas juba kell 6.30 hommikul. Nagu algatuse enda mõtteviis ütleb, on siin oluline eelkõige kogukond ja alles seejärel sörkjooks.
Inimene võib tulla liikumise pärast, kuid tagasi tuleb ta sageli teiste inimeste pärast. Just selles peitubki kogukondliku tervisedenduse üks suuremaid võimalusi: füüsiline aktiivsus ja inimestevahelised suhted toetavad üksteist.
Kui king pigistab, kas peame õppima sellega paremini kõndima?
Üks päeva mõtlemapanevamaid võrdlusi kõlas Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professori Merike Sisaski ettekandes. Me räägime vaimsest tervisest sageli nii, nagu oleks see inimese isiklik projekt. Justkui peaks igaüks õppima oma stressi, ärevuse ja raskustega ise paremini toime tulema. Aga mis siis, kui probleem ei ole inimeses, vaid teda ümbritsevates tingimustes?
Sisask kasutas selle selgitamiseks pigistava kinga võrdlust: kas inimene peab õppima ebamugava kingaga paremini kõndima või peaksime midagi ette võtma kinga endaga? See küsimus puudutab otseselt ka kohalikke omavalitsusi.
Kui inimene tunneb end üksildasena, noorel puudub turvaline suhtluskeskkond või abivajaja ei leia eri asutuste vahel liikudes vajalikku tuge, ei piisa ainult soovitusest oma vaimse tervise eest paremini hoolitseda.
Sisask rõhutas, et vaimne tervis kujuneb pidevas suhtes keskkonna, teiste inimeste ja elus toimuvate muutustega. Seetõttu ei saa selle hoidmine toetuda üksnes nõustamis- ja raviteenustele.
Sama oluline on kuuluvustunne. See, et inimesel on keegi, kellega rääkida, koht, kuhu minna, ja tunne, et teda märgatakse. Kogukonnakohvik, huviring, spordirühm või põlvkondadevaheline ühistegevus ei pruugi olla loodud vaimse tervise teenusena, kuid võib selle hoidmisel mängida väga olulist rolli. Hoolimist ei saa lihtsalt teenusena tellida. Seda tuleb kogukonnas iga päev ühiselt luua.
Kas noor on probleem või hoopis lahenduse looja?
Eraldi tähelepanu pöörati laste ja noorte heaolule.
Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Heili Griffith kutsus oma ettekandes muutma viisi, kuidas me noori näeme. Kas noor on probleem, millega tuleb tegeleda, inimene, kes vajab tuge, või partner, kes saab ise lahenduste loomises osaleda? Sellest hoiakust sõltub, milliseid võimalusi me noortele pakume.
Griffith tõi esile niinimetatud kolmanda ruumi tähtsuse. Kodu ja kooli kõrval vajab noor kohta, kus ta saab vabatahtlikult osaleda, leida sõpru, katsetada oma oskusi ning kogeda, et teda usaldatakse. Selleks võib olla noortekeskus, huvikool, spordiklubi, raamatukogu või noorte enda algatatud tegevus.
Arutelu muutus eriti aktuaalseks digiharjumuste kontekstis. Kui soovime vähendada noorte ekraaniaega, peame endalt küsima: mida me neile selle asemel pakume?
Noorsootöö ja huviharidus ei ole lihtsalt meeldiv lisategevus pärast koolipäeva. Need aitavad kujundada sotsiaalseid oskusi, tugevdada enesekindlust, luua usalduslikke suhteid ja märgata võimalikke probleeme enne nende süvenemist.
Griffithi ettekandes kõlas oluline põhimõte: noor ei pea abi saamiseks kõigepealt probleemiks muutuma. Sageli saab vajalik tugi alguse tavalisest huviringist ja ühest täiskasvanust, kes oskab õigel ajal märgata.
Tervisedendus ei saa sõltuda ainult headest inimestest
Päeva jooksul jõuti korduvalt küsimuseni, mis puudutab iga omavalitsust: kuidas tagada, et head algatused ei jääks ühekordseteks ettevõtmisteks?
Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Andre Sepp ja rahvatervise nõunik Tiina Tõemets tutvustasid maakonna tervise- ja heaolustrateegia 2036+ suundi ning juhtisid tähelepanu vajadusele muuta tervisedendus süsteemseks ja mõõdetavaks.
Harjumaal on palju võimalusi-aktiivsed kogukonnad, terviserajad, spordirajatised ja erinevate omavalitsuste kogemused. Kuid üksnes võimaluste olemasolust ei piisa.
Vaja on ühiseid eesmärke, selget vastutust ja kokkuleppeid, mille põhjal saaks hinnata, kas inimeste tervis ja heaolu ka tegelikult paranevad.
Tallinna abilinnapea Riina Solman tutvustas pealinna kogemusi ja väljakutseid, sealhulgas laste ülekaalu, noorte unevaegust, vaimse tervise probleeme ning eakate kasvavat abivajadust. Tallinna näited ulatusid turvalisemate kooliteede kujundamisest ja koolide ennetusprogrammidest kuni perede varajase toetamise ning koduse turvalisuse parandamiseni.
Riigi ja kohalike omavalitsuste koostöö tähtsust käsitlesid ka Heli Laarmann ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo. Aruteludes tõstatus vajadus leppida selgemalt kokku nii osapoolte ülesanded kui ka ennetustegevuse rahastamine.
Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra rõhutas, et tervisedendus vajab järjepidevaid otsuseid ja investeeringuid, mitte üksnes häid kavatsusi. Tema hinnangul ei tohiks inimeste tervise ja heaolu toetamine sõltuda üksikutest projektidest või eestvedajate entusiasmist, vaid peaks olema kohaliku omavalitsuse pikaajalise arengu loomulik osa. Selleks on vaja selgeid eesmärke, toimivat koostööd ja piisavaid ressursse.
Kõige olulisem mõõdupuu on aga see, kas tehtud otsused toovad kaasa päriselt tuntavaid muutusi inimeste igapäevaelus.
Päeva üks läbivaid põhimõtteid oli „Tervis kõigis poliitikates”-arusaam, et inimeste heaolu tuleb arvestada ka otsustes, mis esmapilgul tervisevaldkonnaga üldse ei seostu. Uus tee, koolihoone, ühistranspordilahendus või kogukonnakeskus ei ole ainult taristu või teenus. See võib olla investeering inimeste tervisesse.
Mis saab headest mõtetest edasi?
Harjumaa VI Omavalitsuspäev ei piirdunud ettekannete ja kogemuste jagamisega. Päeva teises pooles toimunud paneeldiskussioonis ja kahes praktilises töötoas otsiti võimalusi, kuidas viia teaduspõhised teadmised kohalike omavalitsuste igapäevastesse otsustesse.
Ühes töötoas keskenduti liikumisaktiivsuse suurendamisele ja seda toetava elukeskkonna kujundamisele. Teises arutati vaimse tervise edendamist, üksilduse ennetamist, kogukondlike tugivõrgustike tugevdamist ning laste ja perede toetamist.
Päeva lõpuks täiendati arutelude põhjal Harjumaa VI Omavalitsuspäeva deklaratsiooni ning kiideti see ühiselt heaks.
Deklaratsioon koondas päeva keskse sõnumi: terviseprobleemide ennetamine, liikumisvõimaluste parandamine, vaimse tervise varajane toetamine ning riigi ja kohalike omavalitsuste koostöö vajavad senisest suuremat ja järjepidevamat tähelepanu.
Olulisel kohal olid ka pikaajalise rahastamise, selge vastutuse ja tervisedenduse tulemuslikkuse küsimused. Nii jõuti ühise arusaamani, et inimeste tervisesse panustamine ei ole üksnes kulu, vaid investeering kogukondade tulevikku.
Omavalitsuspäeva lõpetuseks anti järgmise Harjumaa Omavalitsuspäeva korraldamise teatepulk pidulikult üle Saue vallale, kes võõrustab järgmise aasta kohtumist.
Maardu linn tänab südamest kõiki esinejaid, osalejaid, korraldajaid ja koostööpartnereid. Eriline tänu Harjumaa Omavalitsuste Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tallinna Ülikoolile, MTÜ Polisele, Liikumisharrastuse kompetentsikeskusele ning Tallinna Sadamale.
Harjumaa VI Omavalitsuspäev jättis kõlama ühe lihtsa, kuid olulise mõtte: tervislik elu ei tohiks olla privileeg ega pidev pingutus. See peaks olema võimalus, mida toetab meid ümbritsev keskkond.
Ja võib-olla ongi kõige olulisem küsimus, mida iga linn ja vald võiks endalt küsida, seesama, mille Maardu linnapea oma ettekandes tõstatas: mitte ainult see, kui palju inimesi meie tegevustes osales, vaid ka kes jäi tulemata, kes jäi nähtamatuks ja miks?
Sest tervem ja hoolivam kogukond sünnib siis, kui me ei loo võimalusi ainult aktiivsematele ja julgematele, vaid oskame märgata ka neid, kelle hääl muidu kuulmata jääb.
Fotod: Svjatoslav Matovits
Fotogalerii: https://flic.kr/s/aHBqjD9bir
