Maardu linna riskihinnangus on pikaajaline elektrikatkestus üks suure mõjuga riskidest. Elektri puudumine võib omakorda mõjutada soojusvarustust, veevarustust, kanalisatsiooni, sidet ja teede kasutatavust.
See ei tähenda, et kõik süsteemid lakkavad igas majas korraga töötamast. Mõju sõltub konkreetse hoone tehnilistest lahendustest. Seetõttu tuleb enne katkestust teada, mis juhtub just sinu kodumajas.
Kaugküte vajab elektrit ka majas
Maardu kortermajade kaugküttevõrk võib katkestuse ajal jätkata töötamist, kuid soojuse jõudmine korteritesse sõltub ka hoones asuvast soojussõlmest. Soojussõlme pumbad, automaatika ja juhtimisseadmed vajavad elektrit.
Kui maja soojussõlmel ei ole sobivat varutoidet, võib küte nõrgeneda või katkeda ka siis, kui kaugküttevõrgus on soojus olemas.
Varutoide aitab ainult juhul, kui selle võimsus vastab seadmete vajadusele ja ühendus on elektriku poolt õigesti rajatud. Korteriühistu peaks teadma, millised seadmed vajavad elektrit, kui suur on nende koormus ja kui kaua olemasolev varulahendus töötab.
Tee kodus ühe minuti kontroll
Küsi endalt juba täna:
- Kas taskulamp on kohas, kust leian selle ka pimedas?
- Kas telefoni akupank on laetud?
- Kas tean, kuidas avada maja välisuks või värav ilma elektrita?
- Kas keegi pereliikmetest sõltub elektrilisest meditsiiniseadmest?
- Kas kodus on joogivett, toitu ja vajalikke ravimeid vähemalt seitsmeks päevaks?
- Kas saan kuulata infot või vaadata telekat ka siis, kui internet ei tööta?
- Kas tean, kelle poole pöörduda maja tehnilise probleemi korral?
- Kas minu trepikojas elab keegi, kes võib katkestuse ajal abi vajada?
Need lihtsad küsimused aitavad märgata puudujääke enne, kui neist saab kriisi ajal tegelik probleem.
Mida peaks korteriühistu enne talve kontrollima?
Korteriühistu ülesanne ei ole ainult generaatori või akupanga ostmine. Kõigepealt tuleb välja selgitada, millised maja süsteemid on tegelikult kriitilised.
Kontrollida tuleks vähemalt järgmist:
- Millised seadmed vajavad elektrit kütte, veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimiseks?
- Kuidas mõjutab katkestus lifti, fonolukku, elektrilisi uksi, garaaživäravaid ja trepikoja valgustust?
- Kas generaatori või muu varutoite ühendamiseks on olemas elektriku paigaldatud ümberlüliti ja turvaline ühenduskoht?
- Kes vastutab varutoite käivitamise eest ning kes teda asendab?
- Millal varutoidet viimati koormuse all katsetati?
- Kuidas vabastatakse inimene lifti seiskumise korral?
- Kuidas edastatakse elanikele infot, kui telefon ja internet töötavad halvasti?
- Kas maja olulised kontaktid ja tegevusjuhised on olemas ka paberil?
- Kuidas kontrollitakse kokkulepitud viisil nende elanike olukorda, kes võivad vajada kõrvalist abi?
Vastused tuleks kirja panna. Kriisi ajal ei ole hea hetk hakata otsima seadmete kasutusjuhendeid, võtmeid või vastutaja telefoninumbrit.
Varutoide peab olema ohutu
Telefoni akupank ja hoone tehnosüsteemidele mõeldud varutoide ei ole sama asi. Telefoni akupank sobib väikeste elektroonikaseadmete laadimiseks. Soojussõlme, veepumba või muu suurema seadme käitamiseks on vaja vastava võimsuse ja ühendusega lahendust.
Generaatori kasutamisel tuleb järgida kindlaid ohutusreegleid:
- generaatorit kasutatakse ainult õues
- seade peab asuma kuivas ja stabiilses kohas
- heitgaasid peavad jääma eemale akendest, ustest ja ventilatsiooniavadest
- generaatorit ei kasutata keldris, garaažis, trepikojas ega kinnisel rõdul
- generaatorit ei ühendata maja elektrisüsteemiga tavalise pistikupesa kaudu
- töötavat või kuuma generaatorit ei tangita
- generaatori ühenduse peab ette valmistama pädev elektrik
Valesti kasutatud generaator võib põhjustada elektrilöögi, tulekahju või eluohtliku vingugaasimürgistuse.
Ka suurema akupõhise varutoitejaama kasutamisel tuleb jälgida tootja juhiseid. Seade peab olema kuiv, terve ja eemal evakuatsiooniteest. Kahjustatud, paisunud või ebatavaliselt kuumenevat akut ei tohi kasutada.
Kodus ja hoone tehnilistes ruumides peavad olema töökorras suitsuandurid. Põlemisseadmete kasutamisel on vajalik ka vingugaasiandur.
Kui katkestus on alanud
- Kasuta liikumiseks taskulampi ja väldi lifti. Kontrolli, kas probleem puudutab ainult sinu korterit, kogu maja või suuremat piirkonda.
- Hoia külmiku ja sügavkülmiku uksi suletuna. Säästa telefoni akut ning eelista ametlikke infokanaleid. Kui mobiilne internet ei tööta, võib vajalik info levida raadio kaudu.
- Kui kodu hakkab jahtuma, koonduge võimalusel ühte ruumi. Sulgege mittevajalike ruumide uksed, tõmmake ette kardinad ja kasutage mitut kihti riideid. Tuulutada tuleb lühidalt, kuid täielikult ei tohi sulgeda põlemiseks vajalikke õhuavasid.
- Grilli, matkapliiti ega gaasipliiti ei tohi kasutada toa kütmiseks. Nende kasutamine siseruumis võib tekitada tulekahju ja vingugaasimürgistuse.
- Kontrolli ka naabrite olukorda. Eriti võivad abi vajada eakad, liikumisraskustega inimesed, väikelastega pered, kroonilised haiged ja elektrilistest meditsiiniseadmetest sõltuvad inimesed.
- Abi tuleb küsida enne, kui ruum muutub liiga külmaks või terviseseisund halveneb. Vajaduse korral tuleb ajutiselt liikuda sugulaste juurde või kasutada linna korraldatud abi.
Kodused varud vähemalt seitsmeks päevaks
Kodune varu ei pea olema keeruline. Oluline on, et vajalikud asjad oleksid olemas ja kõigile pereliikmetele teada.
Soovituslikult võiks kodus olla:
- joogivett vähemalt 50l.
- toitu, mida saab süüa ilma küpsetamata või valmistada vähese energiakuluga
- regulaarselt kasutatavaid retseptiravimeid võimalusel üheks kuuks
- käsimüügiravimeid ja esmaabivahendeid vähemalt nädalaks
- taskulambid ja varupatareid
- patareidega või käsitsi laetav raadio
- laetud telefoni akupangad
- hügieenitarbed
- sularaha
- soojad riided ja tekid
- laste, eakate ja lemmikloomade erivajadusteks vajalikud vahendid
Varusid tuleb aeg-ajalt kasutada ja uuendada, et toit, ravimid ning patareid ei aeguks.
Kes mille eest vastutab?
Elanik valmistab ette oma kodu ja pere, hoiab vajalikke varusid, jälgib ametlikku infot ning annab varakult teada, kui vajab abi.
Korteriühistu kaardistab maja kriitilised süsteemid, korraldab tehnilise valmisoleku, määrab vastutajad ja annab elanikele teada, kuidas katkestuse ajal tegutseda.
Maardu linn edastab kontrollitud kriisiinfot, koordineerib linna teenuseid ja avab vajaduse korral kerksuskeskused. Avatud keskuste asukohad ning seal pakutavad teenused teatab linn kriisi ajal oma ametlikes kanalites.
Olulised kontaktid
- Vahetu oht elule, tervisele või varale: 112
- Riigiinfo ja kriisiinfo telefon: 1247
- Maardu Linnavarahooldus OÜ ööpäevaringne kommunaalabi: 6060 800
- Utilitase kaugkütte rikketeated ja abi: 610 7107
- Maja tehniliste probleemide korral võta ühendust oma korteriühistu või halduriga.
Jälgi Maardu linna ametlikku veebilehte ja linna infokanaleid. Elektrikatkestuse kohta vaata teavet oma võrguettevõtja ametlikust katkestuste kaardist või infokanalist.
Alusta kolmest lihtsast sammust
Lae täna telefoni akupank.
Pane taskulamp kohta, kust selle leiavad kõik pereliikmed.
Küsi korteriühistult, mis juhtub sinu maja kütte, lifti ja elektriliste ustega pika elektrikatkestuse korral.
Valmisolek ei tähenda hirmu tundmist. See tähendab, et vajalikud otsused on läbi mõeldud enne, kui neid tuleb teha pimedas ja külmas.
