Määruse eesmärk on, et suuremates hoonetes oleks paremini läbi mõeldud, kuhu inimesed võimaliku ohu korral liiguvad ja kuidas varjumine korraldatakse. Uus kord ei puuduta kõiki hooneid ühtemoodi. Kohustused sõltuvad hoone kasutusotstarbest, suurusest ning sellest, kas tegemist on uue või olemasoleva hoonega.
Kõige olulisem lühidalt
Uued nõuded puudutavad eelkõige suuremaid hooneid. Paljude hooneliikide puhul on oluliseks piiriks 1200 m² suletud netopinda, tööstus- ja laohoonete puhul 1500 m². Avaliku varjendi rajamise kohustus võib tekkida määruse lisas nimetatud hoonetes, mida külastavad suured rahvahulgad, või hoonetes, mille suletud netopind on vähemalt 10 000 m². Täpne kohustus sõltub alati hoone kasutusotstarbest ja määruse lisas toodud loetelust.
Uute määruses nimetatud suuremate hoonete puhul tuleb varjendi vajadusega arvestada juba hoone kavandamisel ja projekteerimisel.
Olemasolevates suuremates hoonetes tuleb koostada varjumisplaan ning juhul, kui hoones varjend puudub, tuleb võimaluse korral kohandada varjumiskoht.
Olemasolevate hoonete varjumisplaan peab olema valmis hiljemalt 1. juuliks 2027. Kui olemasolevas kasutusloaga hoones on võimalik kohandada varjumiskoht, tuleb seda teha hiljemalt 1. juuliks 2028.
Ühe korteriga elamute, kahe korteriga elamute ja ridaelamute puhul varjendi rajamise kohustust ei ole.
Varjend, varjumiskoht ja varjumisplaan - mis neil vahet on?
Varjend on spetsiaalselt projekteeritud ja rajatud hoone osa või eraldi hoone, mis peab vastama määruses sätestatud tehnilistele nõuetele. Varjendi rajamise kohustus puudutab määruses nimetatud uusi suuremaid hooneid.
Varjumiskoht on olemasolevas hoones või selle osas paiknev koht, mida saab võimaluse korral kohandada inimeste varjumiseks. Olemasolevate hoonete puhul ei tähenda uus kord üldjuhul uue nõuetele vastava varjendi ehitamist, vaid esmalt tuleb hinnata, kas hoones on sobiv koht, mida saab varjumiskohana kasutada või kohandada.
Varjumisplaan on hoonepõhine juhis, millega hinnatakse hoones varjumise võimalusi ning kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise korraldust ja varjumiskindluse suurendamist. Varjumisplaani koostamise korraldab ehitise valdaja.
Piirmäärad ja hooneliigid: kellele nõuded kehtivad?
Uus kord puudutab eelkõige suuremaid hooneid, mis on nimetatud määruse lisas "Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja varjendi tegeliku varjumispinna arvutamise alused". Nende hulka võivad kuuluda näiteks suuremad korterelamud, majutus- ja toitlustushooned, büroohooned, kaubandus- ja teenindushooned, terminalid, haridus- ja teadushooned, tervishoiu- ja hoolekandehooned, spordihooned, kultuuri- ja meelelahutushooned ning teatud tööstus- ja laohooned.
Samas ei tähenda üksnes suur pind automaatselt varjendi rajamise kohustust. Iga hoone puhul tuleb vaadata selle kasutusotstarvet ja määruse lisas toodud täpset loetelu. Mõne hooneliigi puhul on varjendi rajamise kohustus olemas, mõne puhul puudub see ka suurema pinna korral.
Uute hoonete kavandamine
Kõige otsesemalt puudutab määrus uute suuremate hoonete kavandamist.
Kui kavandatav uus hoone kuulub määruse lisas nimetatud hoonete hulka ja ületab seal toodud piirmäära, tuleb varjendi rajamise vajadusega arvestada juba projekteerimisel.
Näiteks on määruse lisas varjendi rajamise kohustus märgitud muu kolme või enama korteriga elamu puhul alates 1200 m² suletud netopinnast. Mitmete mitteelamute puhul on piirmäär samuti 1200 m², tööstus- ja laohoonete puhul 1500 m². Täpne kohustus sõltub alati hoone kasutusotstarbest.
Olemasolevate hoonete valmisolek
Olemasolevate hoonete puhul ei tähenda määrus automaatselt, et hoonesse tuleb ehitada uus nõuetele vastav varjend.
Küll aga tuleb olemasolevates suuremates hoonetes koostada varjumisplaan. Kui hoones puudub varjend, tuleb hinnata, kas olemasolevat hoone osa saab võimaluse korral kohandada varjumiskohaks.
Kui varjumiskohta ei ole võimalik hoonesse kohandada, tuleb varjumisplaanis läbi mõelda, kuidas hoones vahetu ohu korral tegutsetakse.
Korteriühistute roll
Korteriühistute jaoks on esimene samm välja selgitada, millise hoonega on tegemist: milline on hoone kasutusotstarve, kui suur on suletud netopind ning kas hoone kuulub määruse lisas nimetatud hoonete hulka.
Määruse lisa järgi ei ole varjendi rajamise kohustust:
- ühe korteriga elamul;
- kahe korteriga elamul;
- ridaelamul.
Küll aga on varjendi rajamise kohustus märgitud muu kolme või enama korteriga elamu puhul, kui hoone suletud netopind on vähemalt 1200 m². Sellisel juhul tuleb uue hoone kavandamisel arvestada varjendi rajamise nõudega.
Olemasoleva kortermaja puhul on praktiline küsimus eelkõige selles, kas majas on sobiv ruum, mida saab kasutada või kohandada varjumiskohana, ning kuidas elanikele ohu korral vajalik info edasi antakse.
Korteriomaniku jaoks tähendab see, et ühistul võib olla vaja arutada maja varjumisvõimalusi ja varjumisplaani koostamist. See ei tähenda automaatselt olemasoleva kortermaja täielikku ümberehitamist.
Väikemajade omanike teadmiseks
Tavalise eramaja või väikemaja omanikule määrus üldjuhul uut varjendi rajamise kohustust ei too.
Määruse lisa järgi on ühe korteriga elamu, kahe korteriga elamu ja ridaelamu puhul varjendi rajamise kohustus märgitud puuduvaks.
See tähendab, et tavalise eramaja omanik ei pea selle määruse alusel hakkama oma koju varjendit ehitama.
Samas on igal perel mõistlik läbi mõelda, milline koht kodus oleks ohu korral kõige turvalisem ja kuidas pereliikmed vajadusel tegutsevad.
Varjumisplaan peab andma selged juhised
Varjumisplaan ei ole lihtsalt formaalne dokument. Selle eesmärk on anda hoone kasutajatele selge ülevaade, kuidas ohu korral tegutseda.
Lihtsas keeles peab varjumisplaan aitama vastata küsimustele:
- kas hoones on varjend või varjumiskoht;
- kus see asub;
- kuidas sinna pääseb;
- kuidas inimesed hoones ohu korral liiguvad;
- kes korraldab varjumisega seotud tegevusi;
- mida teha juhul, kui hoones sobivat varjumiskohta ei ole.
Varjumisplaan tuleb koostada ka siis, kui hoones ei ole võimalik varjumiskohta kohandada. Ka sellisel juhul on oluline, et hoone kasutajad teaksid, kuidas vahetu ohu korral tegutseda.
Kuidas alustada?
Hoone omanikul või korteriühistul tasub esimese sammuna üle vaadata:
- milline on hoone kasutusotstarve;
- kui suur on hoone suletud netopind;
- kas hoone kuulub määruse lisas nimetatud hoonete hulka;
- kas selle hooneliigi puhul on määruse lisas varjendi rajamise kohustus;
- kas olemasolevas hoones on sobiv ruum, mida saaks kasutada või kohandada varjumiskohana;
- kas hoone kasutajatele on selge, kuhu ohu korral liikuda;
- kes korraldab varjumisplaani koostamise.
Lisainfo ja juhendmaterjalid
Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas: „Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/et/akt/113052026004
Päästeamet on avaldanud juhendmaterjalid varjumise, varjumisplaanide ja varjumiskohtade kohta. Sealt leiab ka praktilised soovitused hoonete omanikele ja korteriühistutele. https://www.rescue.ee/et/juhend/varjumine
Uute nõuete eesmärk on suurendada inimeste valmisolekut ja anda hoonete omanikele selgem raamistik varjumise korraldamiseks. Kõige tähtsam on, et võimaliku ohu korral ei peaks inimesed alles siis otsima vastust küsimusele, kuhu minna ja kuidas tegutseda.
Maardu linn soovitab hoonete omanikel ja korteriühistutel oma hooned rahulikult üle vaadata ning hakata vajadusel varjumisvõimalusi ja varjumisplaani aegsasti läbi mõtlema.
