Kui reovett ei ole võimalik ära juhtida, tuleb sageli piirata ka puhta vee kasutamist. Mida rohkem vett kraanist kasutatakse, seda rohkem tekib reovett, mis võib hakata kogunema torustikku, voolata tagasi hoonetesse või sattuda keskkonda.
Maardu linna riskihinnangus on vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestused nimetatud linna suurema mõjuga riskide hulgas. Katkestusi võivad põhjustada tehnilised rikked, elektrikatkestused, torustike purunemine, pumplate avariid, üleujutused ja reostusjuhtumid.
Joogivee piiramine võib olla ennetav kaitsemeede
Kanalisatsioonipumpla või reoveetorustiku rikke korral võidakse joogiveevarustus ajutiselt sulgeda või lubada vett kasutada ainult kindlatel kellaaegadel.
Seda tehakse kahel peamisel põhjusel.
Esiteks vähendab veekasutuse piiramine juurde tekkiva reovee hulka. Nii on võimalik vältida kanalisatsiooni ületäitumist ja reovee tagasivoolu majadesse.
Teiseks võib reoveeavarii tekitada joogivee saastumise ohu. Kui reovesi pääseb kahjustatud torustiku või muu süsteemirikke tõttu joogiveega kokku, võivad joogivette jõuda haigustekitajad. Sellises olukorras piiratakse veevarustust ettevaatusabinõuna inimeste tervise kaitsmiseks.
Vee sulgemine ei tähenda alati, et joogivesi on juba saastunud. Piirang võib olla vajalik selleks, et saastumist ära hoida. Iga kanalisatsioonirikke ajal joogivett ei suleta. Otsuse teeb vee-ettevõtja või süsteemi valdaja vastavalt avarii asukohale, ulatusele ja riskidele.
Maardus on seda juba juhtunud
Maardu järve idakalda elamupiirkonnas katkes 2026. aasta septembris vee- ja kanalisatsiooniteenus. Elanikele paigaldati joogiveemahutid ning ajutised välikäimlad. Sama piirkonna kanalisatsioonipumpla avarii tõttu tuli septembri lõpus ja oktoobri alguses veevarustust uuesti piirata. Vett anti ajutise graafiku alusel ning elanikel paluti vajalik veekogus ette varuda.
See on hea näide sellest, kuidas kanalisatsioonis tekkinud probleem võib mõjutada ka joogivee kättesaadavust. Kodune veevaru annab sellises olukorras aega ametliku info saamiseks ja ajutiste lahenduste korraldamiseks.
Kui teatatakse kanalisatsiooniavariist
Vähenda kohe vee kasutamist ka siis, kui kraanist veel vett tuleb.
Ära käivita pesumasinat ega nõudepesumasinat. Väldi duši ja vanni kasutamist. Ära lase tualetis vett peale enne, kui on teada, et kanalisatsioon töötab.
Kortermajas võib ummistunud või mittetöötav kanalisatsioon põhjustada reovee tagasivoolu. Kõigepealt võivad ohtu sattuda keldrid, esimese korruse ruumid ja madalamal asuvad äravoolud.
Kui märkad kanalisatsioonist tulevat ebatavalist heli, halba lõhna või vee tõusmist äravoolus, teata sellest kohe maja haldurile, korteriühistule või vee-ettevõtjale.
Reoveega kokku puutudes kasuta kaitsekindaid. Pärast kokkupuudet pese käed hoolikalt ning puhasta ja desinfitseeri saastunud pinnad.
Kuidas kasutada tualetti, kui kanalisatsioon ei tööta?
Tualetti ei tohi tavapäraselt kasutada, kui reovett ei ole võimalik ära juhtida.
Ajutise lahendusena võib tualetipoti katta tugeva prügikotiga. Kotti saab lisada saepuru, turvast, ajalehti või muud vedelikku imavat materjali. Pärast kasutamist tuleb kott korralikult sulgeda.
Jäätmete edasise käitlemise kohta järgi linna või jäätmekäitleja juhiseid. Reovett ja tualetijäätmeid ei tohi valada sadeveekanalisatsiooni, tänavale, kraavi, pinnasesse ega veekogusse.
Kui linn paigaldab ajutised välikäimlad, avaldatakse nende asukohad Maardu ametlikes infokanalites. Varasema avarii ajal kasutatud asukohad ei pruugi järgmise sündmuse ajal samad olla.
Kontrolli enne joomist, kas vesi on ohutu
Joogivee ohutust ei saa hinnata ainult välimuse või lõhna järgi. Mikroorganismidega saastunud vesi võib olla läbipaistev ja tavapärase maitsega.
Kui vee-ettevõtja või Terviseamet teatab võimalikust mikrobioloogilisest saastumisest, kasuta joomiseks, toidu valmistamiseks ja hammaste pesemiseks pudelivett või eelnevalt keedetud vett.
Vett tuleb keeta vähemalt ühe minuti jooksul intensiivselt. Keedetud veel tuleb lasta enne kasutamist jahtuda puhtas suletud anumas.
Keetmata kraanivett ei tohiks sellises olukorras kasutada:
joomiseks
hammaste pesemiseks
imikutoidu valmistamiseks
toidu ja jookide valmistamiseks
puu- ja köögiviljade pesemiseks
ravimite võtmiseks
jääkuubikute tegemiseks
lemmikloomade joogiveena
Keetmine aitab mikrobioloogilise saastumise korral. Keemilist reostust keetmine ei eemalda ja võib mõne aine sisaldust vee aurustumise tõttu isegi suurendada. Keemilise reostuse kahtluse korral tuleb kasutada teist kontrollitud veeallikat ja järgida ametlikke juhiseid.
Pärast katkestust ära kiirusta kodumasinaid käivitama
Veevarustuse taastumisel võib torustikus olla seisnud vett, õhku või sadet. Lase esmalt külmal veel kraanist joosta ning jälgi vee värvust ja lõhna.
Ära käivita kohe pesumasinat, nõudepesumasinat, boilerit ega teisi vett kasutavaid seadmeid. Oota, kuni oled veendunud, et vesi on selge ja vee-ettevõtja ei ole andnud täiendavaid piiranguid.
Saastumisjuhtumi järel võib olla vaja:
lasta hoone torustik läbi voolata
puhastada kraanisõelad
vahetada või puhastada veefiltrid
puhastada boiler
puhastada kohvimasin ja teised veega ühendatud seadmed
Tavapärase veekasutuse juurde võib tagasi pöörduda pärast ametlikku teadet, et joogivee ohutus on kinnitatud.
Kui palju vett peaks kodus olema?
Kodune joogiveevaru võiks katta vähemalt ühe nädala vajaduse. Minimaalselt võiks see olla 50l.
Lisaks joogiveele on vaja vett toidu valmistamiseks ja esmase hügieeni hoidmiseks. Tualeti loputamiseks võib kasutada joogiks sobimatut tarbevett ainult juhul, kui kanalisatsioon töötab ja selle kasutamist ei ole piiratud.
Koduses valmisolekuvarus võiks olla:
puhtasse toidukindlasse anumasse varutud joogivesi
niisked puhastuslapid
käte desinfitseerimisvahend
tugevad prügikotid
kummikindad
kaanega ämber
vedelikku imav materjal
ühekordsed nõud
majapidamispaber
vähemalt seitsme päeva toidu- ja ravimivaru
Veepudelid ja täidetud anumad tuleb hoida puhtas, jahedas ja pimedas kohas. Kodust varu tuleb regulaarselt kontrollida ja uuendada.
Kortermaja valmisolek algab kokkulepetest
Korteriühistu või haldur peaks enne avariid teadma, kus asuvad hoone peakraan ja kanalisatsiooni kontrollkohad ning kes saab vajaduse korral kiiresti tegutseda.
Olemas peab olema selge plaan:
kuidas jõuab katkestuse info kõigi elanikeni
kes võtab ühendust vee-ettevõtjaga
kuidas kaitstakse keldrit reovee tagasivoolu eest
milliseid kraane või seadmeid tuleb sulgeda
kuidas tegutsetakse siis, kui mobiilside ei tööta
kes aitab eakaid ja liikumisraskustega elanikke
kuidas saavad elanikud ajutisest mahutist joogivett koju tuua
Kortermaja elanikud peaksid teadma, et kanalisatsiooniavarii korral ei tohi vett edasi kasutada lihtsalt seetõttu, et see veel kraanist tuleb.
Kust saab Maardus teavet ja abi?
Maardu Kallavere, Muuga ja Vana-Narva maantee peamistes tegevuspiirkondades osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust AS Tallinna Vesi. Mõnes elamupiirkonnas võib süsteemil olla teine valdaja. Kontrolli teenusepakkuja nime oma arvelt või teenuslepingust.
Olulised kontaktid:
AS Tallinna Vesi vee- ja kanalisatsiooniavariid ööpäev läbi: 626 2400
AS Tallinna Vesi klienditeenindus: 626 2200
Maardu Linnavarahooldus OÜ kommunaalabi ööpäev läbi: 6060 800
Riigiinfo telefon: 1247
Perearsti nõuandeliin: 1220
Vahetu oht elule, tervisele või varale: 112
Ajutiste joogiveemahutite, välikäimlate ja muude abimeetmete asukohad avaldab linn vastavalt konkreetsele olukorrale. Jälgi Maardu linna, vee-ettevõtja ja vajaduse korral Terviseameti ametlikke teateid.
Valmistu enne järgmist katkestust
Vaata üle, kas kodus on piisavalt joogivett.
Salvesta telefoni oma vee-ettevõtja avariinumber.
Pane valmis hügieenivahendid, prügikotid ja kummikindad.
Räägi perega läbi, mida teha, kui kraanist vett veel tuleb, kuid kanalisatsiooni kasutada ei tohi.
Veevaru ei ole vajalik ainult veetorustiku purunemise korral. Seda võib vaja minna ka kanalisatsioonipumpla rikke, elektrikatkestuse või võimaliku reostusohu tõttu. Seega ära loobi vetsupotti asju, mis sinna ei kuulu!
